Toome teieni ka mõned tänahommikused uudised.

Prügiäri suured tegijad kohtus. Tüliõunaks on 1000 tonni jäätmeid ja 335 000 eurot

Eesti kaks suuremat taaskasutusorganisatsiooni on nii teravalt tülli pööranud, et käivad juba mitmendat aastat kalleid advokaate kaasates kohut.

Eelmise kolmapäeva hommikul kella kümne ajal jõudis Tallinna ringkonnakohtu saali nr 237 ukse taha Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Triipan, kelle kõrvale astus peagi tema klient, MTÜ Elektroonikaromu juhataja Aivo Kangus.

Samal ajal kõmpis trepist üles teisele korrusele ka Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Carri Ginter ja Laus & Partnerite vandeadvokaat, partner Kalev Aavik. Nende klient EES-Ringluse juhataja Margus Vetsa kohtuistungile ei tulnud.

Kanguse ja Vetsa vaidlus on kestnud juba 2013. aasta suvest, läbinud selle aja jooksul kõik kohtuastmed ja jõudis nüüd riigikohtust otsaga tagasi Tallinna ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu koosseis jätkas juba Harju maakohtust alanud korda, et seda kaasust arutatakse kinniste uste taga.

Loe edasi Eesti Päevalehest.

Tallinn tõmbab elamupiirkondades tõketega autode hoo maha

Eakatele ohtlikumates kohtades seatakse üles 40 tõket, mis sunnivad juhte auto kiirust vähendama.

„See on elu ja surma küsimus,” ütles PPA Põhja politseiprefekt Kristian Jaani, rääkides vajadusest vähendada reaalseid sõidukiiruseid piirkondades, kus elab rohkem eakaid. Tallinna suuremates linnaosades Mustamäel ja Õismäel on tervelt kolmandik elanikke üle 65-aastased. Kuna väärikamas eas inimesed võivad olla liikluses kohmakamad ja ka füüsiliselt õrnemad, tuleks nende liikumispiirkondades autodel hoogu maha saada.

Selleks tahetakse 40 Tallinna paigas panna üles tõkked, mis sunnivad juhte auto kiirust vähendama. Lahendusvariante on palju: kõrgendatud ristmikud, nn lamavad politseinikud, liiklussaared, šikaanid, vahelduv parkimine jne. Uuringute järgi tähendaks juba ainuüksi tunnikiiruse 50 kilomeetrilt 40-le vähendamine, et õnnetuse korral on ellujäämisvõimalus kaks korda suurem.

Loe edasi Eesti Päevalehest.

Üle jõu käivast tööst tuleb teatada kohe, hiljem ei aita ka kohus

Kohtusse läinud põllumees sai kolme ja poole aasta ületundide eest hüvitiseks ühe kuu töötasu.

Põllumees Mart rassis väljadel traktori või kombaini roolis vähemalt 60 tundi nädalas. Juhtus, et hooajal tuli töötunde 98 ligi, ja mitmel korral oli Mart masinat juhtides magama jäänud. Nii möödus 3,5 aastat.Siis esitas Mart lahkumisavalduse. Kuid mitte tavalise avalduse, vaid töölepingu erakorralise ülesütlemise nõude, mis annab õiguse nõuda tööandjalt kolme kuu jagu hüvitist.

Mardi nimekiri oli pikk: tööandja rikkus töö- ja puhkeaja seadust liigpikkade tööpäevadega; 11 või enama töötunniga päeval polnud võimalik teha teist 30-minutilist puhkepausi einestamiseks; ühel hetkel teatas tööandja, et ei võimalda firmapoolset toitlustamist ka esimesel 30-minutilisel puhkepausil; töökojas pidi Mart tihti töötama keevitustööde ülemäärase vingu ja suitsu käes; tööandja ei andnud isikukaitsevahendeid ning ka uued tööriided ja turvasaapad tuli läbikulunute asemele töötajal endal muretseda; tihti oli puudu korralikest töökinnastest ja Mart sai mitmel korral vigastusi; traktoris ja kombainis ei olnud esmaabivahendeid; tööandja jäi töötasu maksmisega korduvalt hiljaks ega andnud sellest enne teada. Kõik see kokku tegi töösuhte jätkamise Mardi arvates võimatuks ja ohtlikuks, sest see rikuks tema õigusi ja tervist.

Kõige tipuks lõpetas tööandja töötajate registri kande hoopis n-ö vabatahtliku lahkumise paragrahvi alusel (TLS § 85 lg 1), mis pani pahase Mardi kohtust õiglust otsima.

Loe edasi Eesti Päevalehest.

Majanduskomisjon arutab huvigruppidega alkoholiseaduse muudatusi

Riigikogu majanduskomisjon arutab tänasel istungil huvigruppidega alkoholimüüki ja –reklaami piirava seaduseelnõu muudatusi.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on komisjonile laekunud 11 arvamust ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, keda eelnõu mõjutab. „Majanduskomisjonil on kavas arutada huvigruppide arvamusi, et teha argumenteeritud otsuseid alkoholiseaduse muudatuste kohta. Kõik regulatsioonid peavad olema põhjendatud, kaalutletud ning toimima Eesti inimeste tervise hüvanguks,“ ütles Kokk.

„EKRE hoolib vägagi rahva tervisest, kuid selle seaduseelnõu mõju tervise paranemisele on küsitav. Seadus tooks kaasa Läti piiritaguse odava alkoholimüügi edenemise, kahju Eesti majandusele ning süvendaks veelgi täna eksisteerivaid tendentse,“ ütles majanduskomisjoni liige Raivo Põldaru.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõus (381 SE) kavandatavad alkoholiseaduse muudatused puudutavad alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja järelevalvet. Alkohoolsete jookide nähtavust kaupluses vähendatakse sellega, et need tuleb paigutada eraldi teistest kaupadest ja nende väljapanek ei tohi olla nähtav väljastpoolt müügikohta. Kauplustes, mille müügisaali pindala on üle 450 m², ei tohi alkohoolse joogi väljapanek olla nähtav ülejäänud müügisaalist.

Eelnõuga kohustatakse müüjat veenduma, et alkoholi ostja on täisealine. Alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumise ja salakaubaga kauplemise tuvastamiseks seadustatakse kontrolltehinguid ning suurendatakse trahvimäärasid.

Reklaamiseaduse muudatustega piiratakse alkoholireklaami sisu ja kujundust. Samuti keelatakse alkoholireklaam välireklaamina, sotsiaalmeedia võrgustikes ning reklaami ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagakülgedel. Keelatakse müügiedendusvõtted, mis annavad soodustusi alkoholi ostmisel suuremas koguses. Samuti keelatakse alkoholi kaubamärgiga seotud tarbijamängud ja postitused sotsiaalmeedias.

Istungile on kutsutud Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu, Eesti Õlletootjate Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Väikekaupmeeste Liidu, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Väikepruulijate Liidu, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu, COOP Keskühistu, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, AS Tallinna Lennujaam, TV3 AS, Altia Eesti AS, AS Tallink Duty Free ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Parima toiduaine konkursil astuvad võistlusringi väike-ettevõtted

Täna ja neljapäeval toimuvad Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondliku konkursi hindamised, mille tulemusena selguvad parimad tooted Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Virumaa väike-ettevõtetelt.

Täna hinnatakse Tartus Lõuna-Eesti ja Virumaa väike-ettevõtete tooteid, neljapäeval, 23. märtsil toimub aga Tallinnas Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti toidutööstuste toodete maitsmised.

Kõige tihedam on konkurents Lääne-Eesti piirkonnas, kus parima toote võidumärki jahib 24 toodet kaheteistkümnelt tootjalt. Ühtekokku annab toiduvaldkonna ekspertidest koosnev komisjon hinnangu 60 tootele 39 väiketootjalt.

Konkurssi korraldava Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on piirkondlike toidutööstuste roll aastatega üha kasvanud. „Kohalikud väike-ettevõtted paistavad silma ennekõike loovate ja üllatavate tootekontseptsioonidega, mis toovad inimeste toidulauale meeldivat vaheldust ja maitseelamusi ning innustavad ka suurtööstusi rohkem eksperimenteerima,“ ütles Potisepp.

Potisepa sõnul on hea meel tõdeda, et Eesti Parima Toiduaine konkursi tiitel on kasvatanud paljude jaekettide huvi müüa ka konkursil tunnustatud väike-tootjate hõrgutisi oma lettidel. „Nii saame panustada sellesse, et Eesti kauplustes saadav kodumaine toiduvalik oleks võimalikult kirju ja kvaliteetne,“ sõnas Potisepp.

Piirkondliku konkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Väike-ettevõtete konkursi võidutooted tehakse teatavaks 26. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu XI aastakonverentsil.