Ideaalis töötab immuunsüsteem tasakaalustatult: reageerib haigustekitajatele nii, et see reaktsioon organismile kahju ei tekita, selgitab Joller.

Ülemiste hingamisteede viirushaigused (nn külmetushaigused) tabavad kergemini stressis organismi. Olgu selleks stressiks siis väga ebamugav temperatuur (külm või kuum), nälgimine, üleväsimus, psüühiline stress vms.

Kui me soovime hoiduda "külmetushaigustest", siis tuleb organismi stressitaset langetada. Kui organism on harjunud külma ja kuumaga ning temperatuurivahetustega, ei ole äkki kuuma või külma kätte sattumine enam stressi tekitav (märksõna on karastamine). Kui me toitume regulaarselt ja mitmekesiselt, siis on organismil olemas varu ka mõne näljapäeva jaoks. Kui me hoiame unerežiimi enam-vähem paigas ning oskame toime tulla psüühilise stressiga, siis on ka meie keha haigustekitajate suhtes vastupidavam.

"Ärge uskuge neid, kes püüavad teile müüa "immuunüsteemi tugevdavaid" vahendeid. Uskuge neid, kes teile räägivad, et piisab tervislikust toidust, liikumisest (värskes õhus!), piisavast unest ja heast tujust! Kui kõik see on olemas, siis ei vaja me juurde ühtegi vitamiini ega toidulisandit," kinnitab arst.

Ta lisab, et erandiks on vitamiin D, mida me peaksime võtma oma elukoha (kliimavöötme) tõttu.

Kui haigus tuleb, siis tuleb kindlasti kohe vähendada organismi stressitaset veelgi: anda kehale puhkust, et energia kuluks pigem haiguse ravimisele kui keha töös hoidmisele ja et viiruse levikut mitte soodustada.

Ainus vahend, mis immuunsüsteemi tugevamaks muudab, on vaktsiinid, rõhutab Joller.