Merilinnu sõnul on kaks küsimust. Kui ravikindlustusrahast ei piisa, siis kas panna sinna raha juurde riigieelarvest, see tähendab maksutõusu, või peab inimene hakkama ise juurde maksma. Mõlemal on oma plussid ja miinused, kirjutab Med24.

"Mina pooldan sellist süsteemi, et kuni diagnoosini võiks olla inimese omavastutus suurem ja pärast diagnoosi tuleks maksumaksja raha juurde," lausus perearst. "Kui me viime auto aeg-ajalt tehnilisse kontrolli, peaksid analoogsed kontrollid olema ka inimestel ja nende oma raha eest. Kui inimene seda siis ei tee või soovitusi ei järgi, siis tulevikus haigestudes peaks olema omavastutus suurem."

Ta tõi näiteks, et hambaravi puhul kehtiks auto tehnilise ülevaatuse näide hästi – kui käid iga aasta hambaid kontrollimas, viis aastat järjest, siis järgmise viie aasta jooksul tasub su hambaravi näiteks 75 protsendi ulatuses haigekassa. Kui ei käi, siis proportsionaalselt maksad ise rohkem. Kui aga kümme aastat pole hambaarsti juures profülaktilist kontrolli teinud, siis maksadki 100 protsenti.

"Miks ei võiks selline asi tervishoiusüsteemis olla?" küsis Merilind. "See tooks raha juurde."