Haigust ei põhjusta külmetus vaid 95-98 % juhtudest viirusinfektsioon. On sageli imestatud, et kuidas ma küll võisin haigeks jääda, ma pole ju üldse külma saanud, või vastupidi inimene on otseselt külma käes olnud või külma vette kukkunud kuid võta näpust haigeks ei ole jäänud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi oma perearstikeskuse lehel.

Tuntakse paarkümmend sagedasemat haigust põhjustavat viirust kümnete ja sadade alaliikidega. Sagedasemad neist on rino-, adeno-, paragripi-, gripi-, korona-, ehho-, kokksaki viirused. Haiguse avaldumise alusel võib vaid oletada üht või teist tekitajat, täpsem uurimine on võimalik vaid spetsialiseeritud laboris. Praktikas pole sellel erilist tähtsust, sest see ei muuda üldjuhul haiguse kulgu ega ravi.

Ägedaid hingamisteede nakkusi kutsutakse rahvapäraselt külmetuseks, nohuks, gripiks või tatitõveks. Arstlikult selgitatakse välja enim tabatud hingamisteede osa ja siit tuletatakse haiguse nimi, näiteks ninaneelu-, kõri, hingetoru, või bronhide põletik.

Haigustunnusteks on palavik, vesine nina, valu kurgus ja neelamisel, kähisev hääl, kratsimistunne rinnus, üldnähtudest peavalu, nõrkus, isutus ja loidus.

Meie kliimavööndis on ägedad hingamisteede ägedad nakkused ühed kõige enam levinumad haigused. Keskmiselt on täiskasvanud neist tabatud 2-3, lapsed 4-5, lasteaialapsed isegi 6-8 korda aastas.

Haigust põhjustavad viirused levivad piisknakkusena - haigestunud inimese köhatamisel, või aevastamisel väljapaiskuvad limapiisakestes sisalduvad viirused võivad kanduda mitmekümne meetri kaugusele jäädes tundideks ruumi hõljuma, olles seejuures ka tõvestavad. Viirused tungivad organismi hingamisteede kaudu. Haiguse peiteperiood kõigub paarist tunnist 3-4 päevani.

Haigestumist aitab ära hoida kokkupuute vältimine haigestunud inimesega, samuti eemalehoidmine rahvarohketest kohtadest haigestumise kõrgperioodil (poed, bussid, kollektiivid jm). Haigestumise vähendamisel on oluline ka organismi vastupanuvõime tõstmine karastamise, mitmekesise toitumise ja regulaarse liikumise abil. Haigestumist on võimalik suure tõenäosusega vähendada, lastes ennast vaktsineerida.

Haigestumise korral on kõige tähtsam olla haige. Vajalik on mõnus ja säästev kodune režiim - soojad raviteed, vajadusel valu ja palavikku alandavad ravimid, head mõtted, vaikne muusika, mõnus juturaamat või ka lihtsalt magamine. Haiguse paranemine on nõnda palju kiirem kui püstijalu põdemine.