Terviseameti teatel peetakse hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute üle terves Euroopas arvet ühe aasta 40. nädalast kuni järgmise aasta 20. nädalani välja.

Sel ajavahemikul jagab terviseamet iganädalaselt avalikkusele infot hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute ja ringluses olevate viiruste kohta.

Gripihooaja esimesel ehk aasta neljakümnendal nädalal (3.– 9.oktoober) haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 3151 inimest, see on 100 000 elaniku kohta 239,9 inimest. Haigestunute arv oli 8 protsendi võrra väiksem möödunud aasta ja 18 protsendi võrra väiksem 2014 aasta sama ajaperioodiga võrreldes. Üle 44 protsendi haigestunutest olid lapsed. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole.

Haigestumine oli seotud põhiliselt rinoviirusega. Rinoviirustega nakatanule on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Haigus põetakse läbi reeglina kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal 98 korral. Gripiviiruse levikut elanikkonna seas ei ole veel täheldatud, laboratoorselt kinnitati septembri algusest 2 A gripiviirust.

Kuidas grippi haigestumist vältida?

Grippi haigestumise vältimiseks on tõhusaim abivahend vaktsineerimine. Gripivaktsiin on ohutu ega põhjusta grippi haigestumist. Vaktsineerimise järgne haigestumine mõnda teise respiratoorsesse nakkusesse on juhuslik kokkulangemine, kuna respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viirusi on kümneid.

Vaktsineerimine hoiab 30-70 protsendilise efektiivsusega ära pneumooniat ja hospitaliseerimist ning kuni 75 protsendilise efektiivsusega surmajuhte üle 65 aasta vanuste või kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulgas.

Gripp on tõsine nakkushaigus. Gripijärgsete tüsistuste ravi võib kesta nädalaid, võib lõppeda ka surmaga. Eestis haigestus eelmisel hooajal hinnanguliste arvestuste järgi grippi 70 000 kuni 75 000 inimest. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 970 inimest. Intensiivravi või reanimatsiooni vajas 69 inimest, 20 inimest suri grippi tõttu.

Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised (65+) ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või need kes põevad kroonilisi haigusi.