Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 16. korda.

Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maaelu silmapaistva edendamise eest.

Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

“Eestis on alles veel 89 000 lehma ja vähenemine jätkub kiires tempos. Ostjaid tuleb Venemaalt, Türgist, Gruusiast ja mujaltki, enamik tahab vaid tiineid mullikaid, lüpsilehmi õnnestub müüa peamiselt Poolasse,” selgitas hetkeseisu Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel Bulitko.


Ühelt poolt kureerib ta aretustöö järjepidevust, et veiste omadused üha paraneksid, teisalt organiseerib tõumullikate müüki välisriikidesse ja kodumaistele tootjatele.

Aga viimasel ajal tegutseb ta otsekui rindejoonel. Sest nüüd tuleb Bulitkol leida ostjaid ka neile loomadele, kelle omanikud hakkavad piimatootmisega lõpparvet tegema.

ETKÜ juhataja nendib, et praegune piimakriis võib seada meie tõukarjade aretuse ohtu, sest juba jõuavad müüki ka suured mitmesajapealised piimakarjad.

Jõudluskontroll on tõuaretuse aluseks ja seal on 95% Eesti lehmadest. Nii et jõudluskontrolli aluseid lehmi on praegu alles vaid 84 000.

Keavas, kus on Eesti veise-aretuse keskus, tegutsetakse aga jätkuva innuga, et võimaldada tootjatele tippklassi aretust.

Euroopas parimate seas

Eesti piimakarjad oma kõrge piimatoodanguga on Euroopas Taani järel teisel kohal, see on üks aastakümnetepikkuse oskusliku aretustöö näitajaid. Selles on suur osa ka ETKÜ juhil Tanel Bulitkol, kes on osanud kodumaist aretustööd juhtida missioonitundega.

Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko suuri pulle ei karda, ja ka need loomad tunduvad teda hoidvat.

Sven Arbet

“Oleme Euroopas esirinnas, sest ligi 95 protsenti lehmadest on meil jõudluskontrollis, see näitab loomakasvatajate korrektsust, aretustöö järjepidevust ning teadlikkust karjapidamise korraldamisel,” rääkis Bulitko.

Just ETKÜ kaudu saavad karjad väärt pullide spermat oma aretustööks ja läbi selle firma korraldatakse ka tõumullikate müüki nii Euroopasse kui Aasiasse.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
Kehtna vald, Raplamaa.
Veiste tõuaretus, veiste aretusmaterjali tootmine ja müük, tõuloomade ost-müük.
Tõuloomade ja tõukarjade hindamine, seemendusteenused ja nõustamine. Tõuloomade näituste ja oksjonite korraldamine.
Kasutatakse 200 ha maad.
Ühistu kunstliku seemenduse jaamas on 170 tõupulli.
50 töötajat.
Nüüdisaegne spermalabor, tootmishooned.

1990. aastatel riiklike aretuskeskuste ja seemendusjaamade erastamisel soovisid välismaalased need ära osta, ent õnneks suudeti see toonaste põllumajandusjuhtide abiga ära hoida. Eesti sai säilitada oma spermatootmise ja tõupullide kasvatamise. Aretustööga on Bulitko seotud juba üle paarikümne aasta. Pärast põllumajandusülikooli lõpetamist 1995. aastal tuli ta ETKÜsse tööle aretusspetsialistina. Toona oli see mustakirju karja aretusühistu, mis asutati 1993.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimeheks valiti Bulitko 2000. aastal. Sellest ajast peale on üks tema põhiülesandeid meie tõukarja aretust hoida ja edasi arendada, samuti leida väärt tõumullikatele korralikke turge välisriikides. Aastate jooksul on ta suutnud ühe mütsi alla koondada holsteini ja punase karja aretustöö, nüüdseks on juurde tulnud ka lihaveisekasvatus.

ETKÜ spermalabor ja aretusmaterjali tootmise süsteem (spermalabor ja pullide valimine ning pidamine) sai Euroopa Liidu ametliku tunnustuse juba 2001. aastal. Praegu koondub tulundusühistusse ETKÜ üle tuhande tootja.

Keavas on seemendusjaama lautades170 tõupulli. Neilt toodetakse aastas umbes pool miljonit doosi spermat, mis läheb karjaaretuseks üle Eestimaa, samuti ekspordiks.

Tänu koostööle juhtivate aretusmaadega – nagu Holland, Taani, USA ja Kanada – saavad meie karjakasvatajad kasutada tipp-aretusmaterjali.

Tõstab tõuaretuse mainet

Tanel Bulitko on loomult optimist, ka kõige raskemates olukordades leiab ta väljapääsu. See mees on aastatega teinud väga suure töö, avades meie tõuloomade müügiks uusi turge välismaal.

Eesti piimakarjad on teisel kohal Euroopas. Iga välisriiki müüdud lehm on tipplehm – see on masendav, mida me teeme!

Eesti oli Euroopas esimene, kes suutis oma tõuloomad 2010. aastal Türki saata. Tõuloomi on müüdud peamiselt kolmandatesse riikidesse – Venemaale, Valgevenesse, Usbekistani, Gruusiasse. Aga tõupulle ja spermat on müüdud ka Lätti, Leetu, samuti Saksamaale ja mujale Kesk-Euroopasse.

Bulitkot teeb kurvaks, et osa piimatootjaid ei taha enam oma karju seemendada, kuna plaanivad piimatootmise lõpetada. Nii osteti eelmisel aastal Keavast 10 000 doosi vähem spermat. Samas on tõuveiste eksport rekordiliselt kasvanud. Kui varem müüdi aastas umbes 1400 tõuveist, siis viimase aastaga juba 4000 veist.

“Kõik tõuloomad müüakse välismaale meie vahendusel ja nende eest saab ka paremat hinda,” selgitas Bulitko, sest meie lehmad lüpsavad hästi ja loomad on terved.

“Tõuloomaturg on meil väga hea, samamoodi eksporditakse ka meie pullide spermat, kuna maine on hea,” on ETKÜ juhataja rahul. Uueks sihiks aretuses peab ta looma paremat tervist.

Pühendumine oma tööle.
Missioonitundeline tegutsemine.
Optimistlik ellusuhtumine.

Miks müüme tipplehmi?

“Eesti piimakarjad on teisel kohal Euroopas. Iga välisriiki müüdud lehm on tipplehm – see on masendav, mida me teeme!” tilgub Bulitko süda verd, nähes kauaaegset kodumaist karjaaretust mööda Euroopat ja kolmandaid riike laiali valgumas.

Bulitko lisas, et piimandus on läbi ajaloo olnud Eesti põllumajandusele hea ekspordiartikkel. Ta tõi esile, et viimasel ajal Hollandis lehmade arv tõuseb, samuti Lätis, Leedus ja mujal. Sellist massilist piimatootmise lõpetamist nagu Eestis, pole kusagil mujal. Isegi mitmed eliitfarmid on juba lõpetanud. Põlvkonnad on vahetunud, farmides on uus tehnoloogia, robotid, paljud noored on tulnud piimandusse, aga nüüd nad kõik pettuvad.

“Meie riik peaks piimatootjaid aitama!” rõhutas Tanel Bulitko. Tema suur soov on see, et riigijuhtidel oleks suurem usk piimatootjatesse ja soov, et kodumaine piimatootmine säiliks.

Tanel-Taavi Bulitko on nii EMÜ kui MESi väga hea ja kauaaegne koostööpartner, ta on pikalt ja edukalt juhtinud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut, arendades põhjalikult nii veiste tõuaretuse kui sperma turustamise poolt.

Bulitkost on kujunenud Eesti veisekasvatuse hing selle sõna kõige paremas tähenduses. Oleks vaid ka kõigil teistel valdkondadel sarnaseid juhte! Hindame tema tegemisi kõrgelt ning seda näitab ka see, et valisime ta maaülikooli 2014. aasta vilistlaseks.

MESi üks eesmärke on kujundada maaelu mainet. Selle tegevuse raames valitakse juba üle kümne aasta igal aastal parimat piimakarjakasvatajat ning lihaveisekarjakasvatajat. Tanel-Taavi Bulitko on olnud üks selle konkursi eestvedajaid ning žürii austatud liige.