Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 16. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonna­teadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maaelu silmapaistva edendamise eest.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima

Eesti talu eest Piistaojal.

Harjumaal Saue vallas käib kapsa- ja porgandikoristus täie hooga, kombainid mürisevad põldudel ja kastid saavad saaki kuhjaga täis.

Köögivilja­kasvatus pole kullakaevamine, see on raske töö, aga muud me ei oska teha.

“Porgandist on meil võetud kümmekond hektarit, kapsast 15 hektarit, nüüd õige köögiviljakoristus pihta hakkabki,” rääkis Kadarbiku Köögivilja OÜ tootmisjuht Ville Pak. Ta lisas, et tänavune saak on hea, aga kvaliteet selgub alles koristuse käigus. Kuna tänavune suvi oli märg ja külm, on porgand vesistes tingimustes kasvanud ja vajaks rohkem päikest.

Pak vastutab firmas põldude eest, kasutuses on tänavu üle 700 hektari. Viljavahelduseks on pandud kasvama ka teravili. Porgandi all on tänavu 110 ha ja kapsas kasvab 65 hektaril.

Kadarbiku Köögivili OÜ, Ants Kadarbiku talu FIE.

Harjumaa, Saue vald.

Köögivilja kasvatamine 9000 tonni aastas.

Maad kasutatakse 773 ha, sellest 145 ha omandis.

Köögiviljakasvatus 213 ha-l, sh porgand 110 ha, kapsas 65 ha, lillkapsas 15 ha, peet 15 ha jm.

Teraviljakasvatus 495 ha-l, rohumaad 65 ha.

Köögivilja töötlemine.

60 töötajat ja hooaja­töödel 15.

Kaasaegsed hoidlad kõrgtehnoloogiaga.

“Oleme kindlasti suurimad porgandi- ja kapsakasvatajad, pool meie toodangust läheb töötlemisse, pool müügiks. Müüme kõigis kaubakettides ja saadame oma tooteid ka Lätti, Leetu, Soome,” tõi Pak esile.

Lisaks porgandile ja valgele peakapsale kasvab tänavu põldudel veel lillkapsas, hiina kapsas, spargelkapsas, peet, kaalikas. Viljavahelduseks kasvatatakse nisu ja otra, mis müüakse Scandagrale ja Baltic Agrole.

“Ainult kombaini ja külviku pidin juurde soetama, muu masinapark on mul olemas,” ei näe köögiviljakasvataja probleemi selles, et nüüd ka teravili põldudel kasvab.

Tegutsevad kogu perega

Ville Pak on kuulsast Kadarbiku köögiviljakasvatajate dünastiast. Kogu Pakide pere – Ants ja Siiri koos poegade Ville ja Veiko ning nende abikaasadega – töötavad ühises pereettevõttes, aastakümnetega on Kadarbiku kaubamärk tõusnud meie köögiviljamaailmas üheks tuntumaks.

Soomes põllumajanduskooli lõpetanud Ville Pak tuli põllumajandusse 1993. aastal. 2004. aastal jõuti 300 hektari köögiviljani ja kasvatati 22 eri kultuuri.

“Praegu kasvab meil hoopis vähem kultuure ja kasvu eriti pole, sest meid piirab köögiviljamaa nappus,” rääkis Ville Pak.

Suure ja eduka ettevõtmise asutaja on tema isa Ants Pak, kes kunagise Ääsmäe sovhoosi peaagronoomina alustas oma köögiviljakasvatust 0,5 hektaril. Pak rajas Kadarbiku talu Saue valda Tuula külla 1989. aastal ja talle kuuluvad FIEna põllud ja hooned.

Järjekindel tegutsemine ühes valdkonnas.
Tootmisele lisaks oma köögivilja töötlemine.
Tegutsemine pereettevõttena.

“See oli jube töö,” on talu algusaegu meenutanud Ants Pak – ise pead kasvatama, ise müüma, ise kõik turud läbi käima kuni Leningradini välja.

Kadarbiku Köögivili OÜ asutati 2004. aastal. Nüüdseks on isa Ants suurematest tegemistest kõrvale tõmbunud ja kontsernis juhatavad vägesid tema kaks poega. Noorem poeg Ville vastutab tootmisjuhina põllul kapsa, porgandi, salatite kasvamise, koristamise ja ladustamise eest. Vanem poeg Veiko on ettevõtte müügijuht, kes kureerib aiavilja töötlemist ja turustamist.

Kadarbiku Köögivili OÜ on Eesti üks suurimaid aiandustootjaid, mis põhineb Eesti kapitalil. Ville Pak on selles pereettevõttes noorema generatsiooni tippjuht, töötades tootmisjuhina. Firmas on toimunud edukas põlvkondade vahetus.

Kirgliku ja sõnaka mehena teavad Ville Paki nii ettevõtte töötajad kui ka kogukond, mille tegemistes ta jõudumööda kaasa lööb.

Ville Pak on väga koostöövalmis, avaldades valdkonnas toimuva kohta asjatundlikke ja otsekoheseid kommentaare.


Aastakümnetega on põllumaade kasutamine tunduvalt laienenud.

“Kõige kaugemad põllud on praegu Kiilis, Nissis, Vasalemma külje all. Kohapeal on maapuudus väga suur, oleme ju Tallinna külje all ja kvaliteetseid maid on väga vähe,” selgitas Ville Pak.

Köögivili raske põllutööga

Pereettevõtte omanduses on Ääsmäe kompleks, see on ehitatud-renoveeritud kaasaegseks töötlemis- ja ladustamiskeskuseks. Aastas töödeldakse siin üle miljoni liitri mahlu nii omakasvatatud köögiviljadest kui ka imporditud segudest.

Viimatine suurem investeering oli tootmishoone rekonstrueerimine PRIA abiga ligi miljoni euro eest. Ettevõte kasutab kõrgtehnoloogiat. Nii suudetakse hiljaaegu ehitatud külmlaos temperatuuri, niiskust, külmutusseadmete tööd interneti teel reguleerides hoida aiavilja õigetes säilitamistingimustes kuni järgmise suveni.

“Hobi korras kasvatavad eestlased kõike, aga põhitööna on kasvatajaid väga väheks jäänud,” tõdes Ville Pak. Avamaa köögiviljakasvatus on töömahukas keeruline valdkond, kus palju sõltub ka ilmastikust. Laienemast takistab turu väiksus, sest odav importvili surub peale.

“Eesti tootjad suudaksid sajaprotsendiliselt varustada oma rahva nii porgandi, peedi, kapsa kui kartuliga, aga ei saa, sest meil tuleb konkureerida odava sisseveetava köögiviljaga,” selgitas Pak. Ta tõi näiteks Soome, kus samade kuludega toodetud porgandi hind on 1 euro/kg, aga Eestis 30 senti/kg. Samal ajal ei suuda meie köögiviljakasvataja kolm korda odavamalt toota. Kõrgemat hinda ka ei saa küsida, sest siis veetakse odavam porgand Lätist sisse.

Et turul püsida, on pere aastatega oluliselt mahtu kasvatanud ja omatöödeldud mahlade-smuutidega turgu juurde võidelnud, on investeeritud uutesse tehnoloogiatesse ja seadmetesse.

“Köögiviljakasvatus pole kullakaevamine, see on raske töö, aga muud me ei oska teha,” ütles Ville Pak.