"Meie nisuväljad nägid augusti esimeses pooles välja rohkem nagu riisiväljad, ainult tutid paistsid välja. Kombainid jäid põllule kinni ja… See tuletas mulle vanu aegu meelde − 1978. aasta sügis oli nii vihmane, et kui meid aeti kolhoosidesse kartuleid võtma, pidime lauatükkide peal seisma, et jalad muda sisse ei vajuks. Praegu on muidugi masinad võimsamad ja inimesi enam välja ei aeta," rääkis Kallis Põhjarannikule.

Miks aga põllumehed just sünoptikutelt ilma kohta küsivad?

"Kui Eesti aeg tagasi tuli, siis likvideeriti kaks olulist asja. Üks oli agrometeoroloogia, mis oli Eestis enne väga kõrgel tasemel. Nüüd on meil üksainuke agrometeoroloog, kes töötab Jõgeva sordiaretusinstituudis. Igas kõrgelt arenenud põllumajandusega riigis − Hollandis, Belgias, Taanis − on agrometeoroloogia au sees.

Teiseks kaotati ära meremeteoroloogia. Ja kui 2005. aastal tuli Pärnus uputus, siis tuule kiirust ennustati küll väga täpselt, aga seda, kui palju mere tase tõuseb, ei osanud keegi öelda," selgitas Kallis.