Nõuandeliinilt saab juhiseid esmaseks terviseprobleemi leevendamiseks ja vajadusel teavet tervishoiukorraldust puudutavate küsimuste kohta.

Telefonile vastavad kogemustega perearstid ja -õed ööpäev läbi nii eesti kui ka vene keeles. Nõustaja aitab välja selgitada terviserikke tõsiduse ja annab suuniseid, millest peaks tervisemure lahendamisel alustama. Liinile võivad helistada kõik nõustamist vajajad – ka need, kellel pole ravikindlustust või kes elavad välismaal.

Millal tuleks liinile helistada?

Liin on mõeldud helistamiseks eelkõige siis, kui perearst ei ole kättesaadav või kui terviseprobleem ei tundu vajavat perearsti vastuvõttu. Samuti siis, kui helistaja ise viibib kodukohast eemal, näiteks välismaal, ega saa kohe oma arsti poole pöörduda või kui vajatakse konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) ravimiseks.

Kui kahtlete, kas valida hädaabinumber 112, minna haigla valvetuppa või valida 1220, siis valige viimane. Nõustaja aitab selgusele jõuda, kui kiiret abi tervisemure vajab ja mida on kõige otstarbekam ette võtta. Kui olete helistanud 1220-le ja kõne ajal selgub, et tarvis on vältimatut arstiabi, suunatakse kõne edasi numbrile 112, kust vajadusel saadetakse välja kiirabi.

Välismaalt helistades valige +372 634 6630.
Helistaja isik jääb anonüümseks.
Nõu antakse nii eesti kui ka vene keeles.
Helistada võivad kõik olenemata ravikindlustuse olemasolust või selle puudumisest.
Helistades lauatelefonilt, on esimesed viis minutit tasuta (v.a Starmani ja Tele2 võrgust). Pärast seda tasub helistaja kõne eest kohaliku kõneminuti hinna alusel.
Helistades mobiiltelefonilt, tasub helistaja kõne eest alates esimesest minutist telefonioperaatorite hinnakirjade alusel: Telia – 0,2278 €/min, Tele2 – 0,23 €/min, Elisa – 0,21 €/min (seisuga 1.01.2016).

Mida võiks helistades silmas pidada?

Helistades peaksite nõustajale esmalt täpsustama, kas muretsete iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse pärast. Edasi küsitakse statistika jaoks teie vanust ja näiteks lapse sugu, vanust.

Rääkige oma murest võimalikult selgelt ja täpselt. Kirjeldage, mida olete probleemi lahendamiseks juba proovinud ja kas see aitas või mitte. Kuulake hoolikalt nõustaja küsimusi ning püüdke vastata täpselt ja lühidalt. Mida täpsema info annate, seda kergem on nõustajal probleemi analüüsida ja pakkuda parimat lahendust.

Et kõne ajal oleks vähem segadust, valmistage end võimalusel ette. Kirjutage üles ravimite nimed, mida pidevalt kasutatate. Juhul kui nõustaja seda küsib, saate kohe anda täpse vastuse. Soovitatav oleks enne helistamist end või patsienti kraadida, vererõhuprobleemide korral mõõta vererõhku. Samuti oleks hea võtta käeulatusse paber, kuhu soovituste kohta märkmeid teha.

Pidage meeles, et õhtuti ja pühade ajal on liinile rohkem helistajaid. Siis on perearstikeskused suletud ja oma perearstid ei ole kättesaadavad. Sellisel ajal tuleb arvestada, et kui helistajaid on palju, suunatakse kõne ooterežiimile. Kui küsimus pole kiireloomuline, võib ootamise asemel mõne aja pärast uuesti proovida.

Helistades kuulete esmalt sissejuhatavat teksti ja alles seejärel saab ühenduse kõne­keskusega.

Et 1220 teenust rahastab haigekassa, piirduvad helistaja kulud vaid kõneteenuse maksumusega helistatavalt numbrilt.