"Võrreldes 1970ndate aastatega on suremus tänaste ülekaaluliste hulgas madalam kui n-ö normaalkaalus inimeste seas," selgitas portaalile The Local Kopenhaageni ülikooli professor Børge Nordestgaard ajakirjas Journal of the American Medical Association ilmunud uuringutulemusi tutvustades. "Selle muutuse põhjus on aga teadmata."

Uuringuraport põhines enam kui 100 000 Taanis elava inimese andmetel, keskenduti surmariskide uurimisele aastatel 1976-78, 1991-1994 ja 2003-2013.

Kaasajal loetakse normaalseks kehamassiindeksiks näitajaid vahemikus 18.5-24,9. Inimesi kehamassiindesiga 25-29.9 peetakse ülekaalulisteks ning näitajaga üle 30 rasvunuteks.

1970ndatel oli optimaalse kehamassi indeksi puhul kõige madalam surmarisk 23,7 juures ehk 183 cm pikkusel ja 77 kg kaalunud mehel või 165 cm pikal ja 65 kg raskusel naisel.

Aastatel 1991-1994 tõusis optimaalne kehamassiindeks 24,6ni ja aastatel 2003-2013 veelgi - 27ni.

See lubab 183 cm pikal mehel lisanduda 14 kg ja 165 cm pikkusel naisel 9 kg kehakaalu.

Teadlased tegid kindlaks sellegi, et nelikümmend aastat tagasi surid ülekaalulised inimesed enneaegselt 30% tõenäolisemalt kui normaalkaalulised, kuid see vahe kadus sajandivahetuse paiku. Sestap soovitavad nad arstidel ülekaalulisuse määratluse, mis põhineb 1990ndate aastate näitajatel, üle vaadata.

Samas pole selle nähtuse bioloogiline mehhanism lõplikult selge ning inimesed peaksid ikkagi vaatama, mida ja kui palju nad söövad - kõik pole sugugi hea ega soovitav.

Glasgow ülikooli professor Naveed Sattar, kes tegeleb ainevahetuse uurimise küsimutega, nimetab uuringutulemusi huvitavaks, kuid ei soovita kellelgi seetõttu rohkem sööma hakata. Liigse kehakaaluga kaasnevad terviseriskid - kõrgvererõhktõbi, liiga kõrge vere kolesteroolitase, II tüüpi diabeet - on endiselt olemas.

Ehk teisisõnu - ülekaalulisus ei kaitse surma eest, kaugel sellest. Paljud uuringud näitavad, et üleliigne kehakaal suurendab surmariski samamoodi nagu varem.