Mõte ise sai alguse neist traagiliselt hukkunud Otepää talvepargi Winterplace (mis suu- ja suurepärane eestikeelne kohanimi, oh meid alaväärsuskompleksides vingerdavaid võsajänkisid küll!) noortest põhjapõtradest, kes olid sinna oma loomulikust elukeskkonnast toodud kui elusad eksponaadid, mänguasjad, meeleolu loojad, tõmbenumbrid, keda nende “maaletoojad” ei suutnud, ei osanud või ei taibanud – vahet pole! – õigeaegselt kaitsta külastajate liigse “armastuse” eest.

Need loomad surid, sest külastajad tahtsid ju ainult head ja toppisid õnnetute loomade kõhud nende endi arvates head-paremat täis.