“Nende häda sõjapõgenike kolletes on suurem kui meie häda siin,” lausub Risti koguduse õpetaja Annika Laats, lisades, et praegu on pagulaste majutamise plaan peamiselt jutuajamiste tasandil. “Ristiinimese loomuses on see, et kui näed kehvas olukorras inimesi, siis aitad nii, kuidas saad.”

Kogudus ostis vallalt Risti vana kooli unistusega teha sinna eakate kodu. Praegu seisab suurem osa majast endiselt tühjana, sest puudub raha maja remondiks ja praegused euromeetmed uute hooldekodude rajamist ei toeta. Nüüd loodab kogudus saada riigilt umbes 15 000 eurot, et remontida järgmisel või ülejärgmisel aastal kaks tuba ja köök ühe-kahe pagulaspere majutamiseks. Muu hulgas on vaja vahetada elektrijuhtmestik, ehitada üks ahi juurde, uuendada sanitaartehnika, soojustada seinad ning teha siseviimistlustöid.

Padise vald vastas mõne aja eest sotsiaalministeeriumi päringule põgenike vastuvõtu võimaluste kohta, et meil puuduvad vabad korterid ning elamispinnad, kuid lisas, et Risti kogudusele kuulub koolimaja, kuhu saaks üks pere sisse kolida, kui maja korrastamiseks tekkivad majanduslikud võimalused. Siseministeerium vaatas vana koolimaja üle, kuid praeguseks pole rohkem konkreetseid samme astunud.

Riik saab aidata rahaga

Juhul, kui pagulase tarbeks üüritav eluruum on kohaliku omavalitsuse või organisatsiooni, näiteks koguduse, omandis, siis on võimalik toetada eluruumi remonti ja vajadusel ka sisustamist, kinnitab Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag. Ta lisab, et kuna eluruumide remondi juhtumeid on vähe, siis iga sellist olukorda lahendatakse eraldi, seda ka kulude katmise mahu osas.

Tõelised hädalised on oodatud

Vallavanem Leemet Vaikmaa sõnul on inimesi valda juurde vaja, sest tõsine tööjõupuudus üha süveneb. “See pere, kaks, kolm või neli poleks üldse probleem, kui oleks koht, kuhu nad elama panna,” räägib ta. “Aga sobivaid tingimusi pole meie enda inimestelgi.” Meie vallas vajab uut elukohta 12 avariilistel pindadel elavat peret.

Laats rõhutab, et juttu on olnud kristlastest põgenike aitamisest. “Kuna ka kool on ääretult sõbralik, siis aitaksime eelkõige lastega peredest,” lisab ta.

Risti kooli juht Jüri Alter kinnitab seda. “Kui perekond on tõesti elu ja surma küüsis või on fataalselt normaalsest elamisest ära lõigatud, siis selliseid inimesi tuleb ja saab aidata,” leiab ta.

Loomulikult tooks põgenike saabumine koolile kaasa täiendavaid ülesandeid, sest sõja jalust saabuvad lapsed vajaksid individuaalset õppekava, tõenäoliselt meie õppekavale järele aitamist ning täiendavat keeleõpet. Alter ütleb, et meie keskele on teretulnud reaalselt hädas olevad abi vajavad pered, aga mitte majandusabi ja hõlptulu otsijad. “Taipame ja saame aru, et see on antud inimesele elu ja surma küsimus. Kui ta saab abi, siis ta on väga tänulik, et tal on see võimalus siin maamuna peal olla ja eksisteerida oma perega,” selgitab ta. Alter lisab, et kui need asjad on paigas ning saabujad austavad siinset rahvast, elulaadi, keelt ja kultuuri, siis saame tuliste emotsioonideta olukorda ja vajadusi rahulikult analüüsida ning abiks olla.

“See tähendab ka seda, et meie võtame vastutuse, aga ka see perekond võtab väga suure vastutuse,” räägib ta. “Kui nende hoiak on negatiivne ega lähe meie omaga kokku, siis on see väga valus, aga meil on siis õigus öelda ka oma tunne välja.”