Tänavu sügisest õpib Padise koolis 66 õpilast ning Ristil 77 õpilast, kellest seitse õpilast veel eelmisel õppeaastal nühkis Padisel koolipinki. Seitsme õpilase üleminek valla ühest koolist teise, mõne jaoks isegi elukohast kaugemal asuvasse kooli, on tähelepanuväärne sündmus. Liiatigi õpib neist viis last samas klassis. Sellele liikumisele ning ka teistele hariduselu puudutavatele küsimustele otsime vastust Risti koolidirektorilt Jüri Alterilt, Padise kooli direktorilt Koit Nõlvakult ja vallavolikogu esimehelt Külli Tammurilt.

Õpilaste liikumisest

Direktorid on õpilaste ühest koolist teise liikumise põhjustest rääkides napisõnalised. “Vaatamata konkreetsetele küsimistele ma otsest ja selget vastust lahkujate käest ei saanud,“ tõdeb Nõlvak. “See on lastevanemate otsus, eks nad ise teavad, miks ei pane last kodulähedasse kooli,“ lausub Alter, viidates samas ka sellele, et põhikooli õpilaspiirkonnaks on kogu Padise vald.

“Tore, valla koolide vahel on tekkinud eluterve konkurents ja see, kumma kooli lapsevanem oma lapsele valib, on tema enda otsustada,“ ütleb Tammur. “Mõistagi ei jäänud seitsme õpilase liikumine märkamatuks ka koolipidajale, kuid vesteldes lapsevanematega selgus, et igaühel neist on oma põhjused, kartused ja ootused, millest lähtuvalt nad oma otsuse tegid. Seni, kuni langetatakse otsus valla teise kooli, mitte naabervalla kasuks, on kõik korras.“

Tammur lisab, et Ristile lasteaed-algkooli variandi kaalumine ei olnud toona ajendatud soovist vaikselt Risti kooli välja suretada, vaid põhines laste arvu analüüsil ning käidi lauale ühe alternatiivina. “Väga hea meel on näha positiivseid arenguid Risti koolis ja tunnustame Jüri Alterit ja kogu koolipere tehtud töö eest – lapsevanemate valikud on kindlasti üheks märgiks, et Risti kool toimib ühtse ja mõnusa meeskonna ning õpikeskkonnana.“

Rahalisest seisust

Koit Nõlvak: “Kindlasti peaks riigipoolne rahastamine olema tõhusam. Sest kui isegi arvestada argumenti, et õpilasi vähe ja koolid väiksed, peaks rahastamine olema suurem. Õpetajate palgale lisaks peaksid kasvama ka koolituskulud ja vahendid erivajadustega laste õpetamiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks. Selge on see, et kui riik ei hakka omavalitsusi rahastama kriisieelsel tasemel, siis probleemid aina suurenevad. Kuigi põhihariduse andmine peab jääma võimalikult kodu lähedale, siis liiga väikse õpilaste arvuga klassid ja koolid ei ole majanduslikult rentaablid.“

Jüri Alter: “Kui eelmisel aastal oli koolis 61 õpilast, siis vald pidi juurde maksma aastas 30 000 eurot.77 õpilase puhul peaks juurde makstav summa olema ligi 4000 eurot aastas ehk me tuleme praegu peaaegu välja riikliku palgafondiga. Järgmisel kahel-kolmel aastal peaks registriandmete järgi õpilast arv veelgi kasvama.“

Külli Tammur: “Väike laste arv teeb põhjustabki kogu probleemiahela: riigipoolne «pearaha» ei kata õpetajate palgakulusid ning vald peab omalt poolt märkimisväärselt juurde panustama, koolid peavad rakendama meetmeid kulude kärpimiseks, nt õpetajate normkoormust vähendama ja meie olemasolevad majad jäävad suureks. Täna oleme otsustanud, et koole me ei liida, kuid kulusid tuleb siiski kokku tõmmata. Muuhulgas on lahenduseks liitklassid, leevendust küttekuludele peaks pakkuma Padise koolihoone renoveerimine. Kui koolipered nõus on, siis on tulevikus üks võimalik variant ka n-ö aastakäikude õppimine ühes majas ehk transpordiksime lapsed ühte koolimajja selleks struktuurseid muudatusi tegemata.“

Õpetajad ja koolihariduse tase

Alter: “Õpetajaid ei lisandu, sama õpetajaskond tuleb toime. Õpetajad teevad head tööd ning koolis on väga hea õppimis- ja töökeskkond. Tänu sellele on ka õpilastel suur tahe ja soov targaks saada. Samuti töötab koolis õpilaste tunnustamise süsteem. Kui tulevikus läheb palgafond paremaks, siis saab pakkuda rohkem valikaineid.“

Nõlvak: “Kõik õpetajakohad on hetkel täidetud. Kuid probleem on ja jääb uute õpetajate leidmisel, küsimuseks palk, elamisvõimalused ehk ka perspektiiv. Väga raske kui lausa mitte võimatu on leida asendajaid, isegi kui on kindel soov muutusi sisse tuua. Aga hetkel on olukord kontrolli all. Õpetajad täiendavad end koolitustel ja kasutavad õpetamisel uusi vahendeid ja metoodikaid. Veebipõhised õppekeskkonnad jõuavad ka põhikoolidesse ja õppimine muutub aina rohkem internetipõhisemaks. Õpetajad saavad ennast koolitada sellel alal ,kuid ka tehnika peab sellega kaasas käima, praegu on kooli arvutipark väga vana ja tasemelt ka ebaühtlane.”

Kaks kooli, üks juhtimine?

Direktorite hinnangul oleks sedasorti liitmist teoreetiliselt kindlasti võimalik teha, kuid küsitav võib olla asja majanduslik efekt. Lisaks ka sellega kaasnevad psühholoogilised mõjud – haridusasutus on üks tervik nagu ka selle juhtimine ja majandamine, samuti on erinevad kogukonnad ja vanemate huvid lastele kooli valimisel.

Tammuri sõnul on see variant läbi arvutatud ja majanduslik sääst sama hästi kui puudub, kuna liitmine eeldaks direktori osa toimingute täitmiseks eraldi ametikoha loomist, mis omakorda kaotab tööjõukulude säästu.

Palju pinda, palju kulu

Tammur: “Liiga suur pind on meil Padise koolimajas, Ristil on olukord üpris optimaalne. Tegu on n-ö pärandiga, millega täna tegeleda tuleb. Koolimaja on vaja ja see peab olema kaasaegne ja turvaline õpikeskkond, mistõttu ka Padise majja investeerisime – päris uue, paraja suurusega maja ehitamine oleks olnud selgelt üle jõu käiv kulutus, kuid renoveerimata ka jätkata poleks saanud. Padise majja võiks koondada pikemas perspektiivis ka muid teenuseid, nii nagu mõni aeg tagasi tõime kokku raamatukogud. Võiks kasutada koolimaja pinda ka natuke laiematel eesmärkidel, miks mitte rendipinnana kaugtöö tegijatele või teenuste pakkujatele.”

Nõlvak: “Kui on selgeks saanud, kuidas lasteasutuste võrk meil või ka tuleviku liidetavas vallas reorganiseeritakse, siis tuleb ka hooned üle vaadata ja hakata mõtlema, mis sobiks ühte või teise või kolmandasse hoonesse, mis oleks asukohalt või funktsoonilt sobivam, mis oleks hoone kõige otstarbekam rakendus milline on kogukonna soov , mis on paikonna perspektiiv.”

Alter: “Risti koolis on ruumide suuruseks 31 ruutmeetrit. Õpilasel peab olema klassis ruumi kaks ruutmeetrit ja seega saaks klassi suuruseks olla maksimaalselt 15 last. Väike varu meil on, aga näiteks kahte kooli ei saaks kokku panna, kuna õpilased ei mahuks klassiruumidesse ära.”