Toonastele Eesti võimudele palju peavalu valmistanud väited said alguse 1925. aasta kevadel. Maikuu lõpul kirjutas Leningradis ilmunud Venemaa Kommunistlise (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja Edasi pealkirja all “Eestimaa müüb saari”, et Briti alamkojas olla välisminister Austen Chamberlainilt küsitud, kas Inglise valitsus on asunud ehk kavatseb astuda läbirääkimistesse Eesti valitsusega Hiiu- ja Saaremaa rendile võtmiseks Inglismaa poolt.

Juuni alguses kirjutas Tallinnas ilmunud ajaleht Esmaspäev, et Eesti valitsuse pakkumine olevat sündinud pärast 1924. aasta 1. detsembri mässu, lootuses, et siis Inglise abi alati lähedal oleks. Eesti diplomaadid olevat soovitanud asutada Saaremaale Inglise sõjalaevastiku toetuskoht ja “inglased võiksid siis terves Balti meres peremehed olla,” teatas Esmaspäev. Eesti välisministeerium lükkas kõik sellekohased teated ümber juba märtsis 1925, kuid sellega propagandalaviin ei lõppenud. Iga paari nädala tagant võttis Nõukogude ajakirjandus saarte müümise-rentimise teema üles.

Loe pikemalt Saarte Häälest.