Kuuri juurest maja poole tulles jääb raja äärde paarimeetrise läbimõõduga suur kivi, mida rahvas nimetab ussikiviks. Suure kivi maapealne osa ulatub madalalt, nii paarikümne sentimeetri kõrguselt üle maapinna, nõnda et lähedal kasvavad puud on ajanud üle kivi oma juured, jagades kivipealse eraldi osadeks nagu lahtriteks.

Kevadel võib siin näha vaatepilti: talveunest ärganud rästik, kelle seljal peast sabani lookleb must siksakiline joon, või ennast kivile soojendama tulnud vasekarva vaskuss. Koos neid kivil ei ole, sest rästik võib vaskussi ära süüa. Päikesest soojal kivil saab iga madu eraldi “oma lahtris”