Koos eespool nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega keelab kohus ka samade õiguste ja lubade andmise.

Õigused peatatakse, kui võlgnik jätab maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

Seaduse kohaselt peab kohtutäitur võlgnikuga regulaarselt ühenduses olema, et selgitada välja, miks võlgnik ei täida lapse ülalpidamise kohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Lisaks kohustatakse kohtutäiturit võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda.

Seaduse järgi ei ole võlgnikul võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust.

Seadus näeb ette ka seda, et kõrgkoolis õppival täisealisel isikul on õigus kuni 21. eluaastani nõuda vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21. eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis. Seadus pikendab lapse elatisnõude aegumise tähtaega kolmelt aastalt kümnele.

Kui seni on lähtutud põhimõttest, et isiku sissetuleku suuruseks on rahas makstava sissetuleku suurus, siis uue korra kohaselt saaks kohtutäitur hakata arestitava tasu hulka lugema ka tööandja poolt võlgnikule isiklikuks otstarbeks antud mitterahalisi hüvesid. Lisaks antakse kohtutäiturile õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus.