Aastal 2007 "Punase tamme otsijate" projekti algatanud Kadrina mees Marek Vahula usub, et just nende, mõisnik Kirschteini istutatud 300 punase tamme kooslus on Eesti suurim. Millal täpselt või kes üldse esimesed punased tammed Maarjamaa mulda võrsuma pani, ei ole teada. Ilmselt leidis see aset millalgi XVIII sajandi teisel poolel. Hiljem on seda võõrpuuliiki riburada lisandunud, tänapäeval saab punase tamme istikuid juba ka puukoolidest.  

Vajab pikka hoolitsust

Ent kõige vahvam on muidugi minna praegusele Neeruti maastikukaitsealale, kuhu otsapidi ulatuvad ka omaaegsed Neeruti mõisa maad. Just seal need puuiludused kasvavadki. Kummarduge, sobrage natuke kuluheinas ja vanades lehtedes ning korjake mõned punase tamme tõrud. Näete, et tõrud, nii nagu punase tamme lehedki, justkui meenutavad neid, mida oleme tamme omadeks harjunud pidama, aga samas on siiski selgelt eripärased.