“Oleme pärast iga vahetust küsinud tagasisidet, kuid see on jäänud sahtlisse. Mõtlesime, et see oleks huvitav raamatuks kokku panna,” rääkis projektijuht Teele Jakobson reedel Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus toimunud raamatu “Üle silmapiiri” esitlusel.

Teine autor, Gerle Trifanov tunnistas, et raamatu nimi kujunes aastatepikuse kogemuse põhjal. “Programmis osalevad noored tahavad näha ja käia kaugemal kui tavalised koolinoored ja sellest tuligi pealkiri.”

Trifanovi sõnul oli õpilavahetuse algseks eesmärgiks see, et noored avastaksid oma kodumaad. Tegelikkus kujunes aga palju rohkemaks – lisaks sellele, et vahetuses osalenud õpilane sattus täiesti uude kohta ja kooli, sai ta sealt ka palju uusi sõpru, teda majutanud perest kujunes justkui teine pere ja tihti jäädi suhtlema ka hiljem. “See on selline kogemus, millest on võita hästi palju, kuid kaotada pole mitte midagi,” tõdes Gerle Trifanov.

Praegu toimub õpilasvahetus juba neljandat õppeaastat, kusjuures paljud noored on käinud vahetuses mitu korda – kas siis erinevates koolides või mitu korda samas koolis. Paradoksaalne on aga see, et õpilasvahetuse eestvedajad ise vahetusse ei jõudnudki. Praeguseks on nad aga gümnaasiumi lõpetanud ja õpivad juba teist aastat kõrgkoolis.

VeniVidiVici õpilasvahetusest on oodatud osa võtma kõikide Eesti koolide õpilased, kes käivad 7. -12. klassis. Vahetuse kestvuseks on üldjuhul üks või kaks nädalat ja sel ajal elatakse peres. “Üle silmapiiri” räägib VeniVidiVici toimimisest reaalsete kogemuste toel. Raamat on eesti ja vene keeles. Kusjuures venekeelsed koolid on õpilaste vahetamisest väga huvitatud, nii et tegu on väikse integreerumisprojektiga.