Alkoholi joomine avalikus kohas ei ole alates 1. juulist enam keelatud. Määravaks saab, kuivõrd see häirib teisi inimesi. Seega sõltub seaduserikkumise piir mitte kogustest ja kraadidest, vaid just antud piirkonna elanike hoiakutest. Vallakodanik Elmer Maas tõdeb valla Facebooki seinal, et igapäevaneolukord Laagris on selline, et pingid bussipeatustes ja jõe ääres ning poe ümbrus on asustatud kohalike joomaritega.

„Kust nad tulevad ja kuhu lähevad, pole aru saanud. Igatahes 10st 22ni on nad just siin kahe poevahelisel alal liikvel. Kool algas ja tean, et algklasside lapsed kardavad bussipeatustesse minna, kui seal on ees joomarite kambad. Oma 1. klassi laps tuli eelmisel kevadel 2 kilomeetrit jala koju, kuna ei julgenud bussi peale minna, sest peatuses istusid habetunud tüübid ja mörisesid koleda häälega,“ on vallakodanik murelik.

Loogiline oleks ju arvata, et sellistes situatsioonides ulatab abikäe politsei. Et vastutustundlik möödakäija võtab telefoni ja kutsub korrakaitsjad kohale ning need peksavad jõmiseva kamba laiali. Nii lihtne see paraku ei ole.

Esiteks tõmbab 1. oktoobrist jõustuv politseireform korrakaitsjate read koomale. Kuna Saue valda teenindavad politseinikud täidavad ülesandeid piirkonnas, mis ulatub Paldiskist Lõuna-Tallinnani, võibolla suhteliselt kindel, et mingi mõistliku aja jooksul patrull kohale ei jõuaks. Enamgi veel – kui ka jõuab, siis ei saa politseiametnik joodikute mõnusasse tinistamisesse sekkuda. Häirimisjuhtumi puhul peab olema konkreetne inimene, keda häiritakse. Lihtsalt telefonikõnega tehtud teatest ei piisa. Kohapeal protokolli vormistamise võimalust uus korrakaitseseadus ette ei näe, tunnistajat on vaja.

„Inimene peaks andma politseile teada häirivast olukorrast, ootama korrakaitsjad ära, tegema nende tulles vastava avalduse, mida politsei siis menetlema saab hakata,“ ütleb kohalik konstaabel Marek Tammis. Kui seda ei ole, saab politsei vaid manitseda, et sõbrad, ärge jooge, aga teha midagi ei saa.

Nokastanud tüübid on sellest vägagi teadlikud. Seda, et uus seadus on olukorda muutnud, on valla töötajad omal nahal tõdenud. Vähemalt kahel korral on tulnud neil sekkuda päise päeva ajal erilise nahaalsusega silmapaistvate napsitajate tegevusse ning neid korrale kutsuda. Mõningase torisemise saatel on veeretud nurga taha, aga oma õigusi pobisetakse veel sealtki: „Aga seadus ju lubab“. Ja kui viidata sellele, et Saue vallas on täiendavalt keelatud juua ka parkides ja mänguväljakutel, tuleb järgmine argument: „Aga kust meie seda teadma peame?“

Et kuidagigi taastada normaalne olukord, pani vallavalitsus püsti sildid, mis selgitavad avalikus kohas alkoholi tarbimise piiranguid ja pöördus ka ühe turvafirma poole, et kasvõi koolialguse kuuks palgata turvamehed avalikku korda tagama. Eesmärk oli peatada kõik alkoholitarbimised, avalikud urineerimised, bussipeatustes magamised ja muud vulgaarsused, mis selles piirkonnas ette on tulnud ja inimesi häirivad. Aga selgus tõsiasi, et turvafirmal puudub õigus sekkuda. Nad võivad küll kokkulepitud piirkonnas patrullida ja anda siis vastavalt vallamajja või politseile edasi teate, aga reaalselt joodikute puntide laialisaatmiseks neil voli puudub.

Selle õilsa idee, Euroopaliku alkoholikultuuri juurutamissoovi tulemusena on tekkinud absurdne olukord. Napsulembene seltskond viitab ülbelt oma seaduslikule õigusele, aga häiritud vallakodanik peab oma õiguste tagamiseks ootama pargipingil purjutajate kõrval politseid, et siis tunnistusi andma hakata. Täiendavat abi turvateenuseid pakkuvatelt firmadelt ei ole samuti saada võimalik, sest neil ei ole õigust sekkuda.