„Meie külas, mis on valla suurusest teine asula, asub kaks Raikküla Farmeriga seotud farmi kompleksi – suured loomalaudad ja veel suurem sigala. Nende kahe tootmiskompleksi vahe on umbes üks kilomeeter ning kuna tootmiskomplekside vahele jääb täpselt küla koos vallateega, siis on küla paratamatult osa kogu intensiivse põllumajandusliku tootmise ahelast. Mis sellega meile kaasneb? See tähendab müra, tolmu ja kõige enam muidugi pidevat haisu,” toob esile Jõesoo.

Seetõttu oligi kohalikele elanikele suureks üllatuseks see, et Raikküla Farmeri OÜ juhataja Tõnu Rahula on tänavu esitatud kandideerima aasta põllumehe konkursile. Keskkonnamõjude hindamise arutelude käigus, kui planeeriti ehitada sigala kordades suuremaks, kui see algselt oli, lubati, et peale rekonstrueerimist hais tunduvalt väheneb. Nagu Raikküla mõisa esindajad tookord ka argumenteerisid, et kui sigade arv kasvab kordades, ei ole ju võimalik, et hais väheneb.

„Paraku ongi aeg olnud tunnistajaks, et meil on kahjuks õigus. Meil haiseb siin Raikkülas ikka pidevalt, ning seda kurvem ja õõvastavam on lugeda Raikküla Farmeri plaanidest, et igal aastal peab loomade arvu ikka ja jälle suurendama!?” kritiseerib Karmel Jõesoo.

Raikküla mõis tegeleb turismi-sektoris ning mõisa muinsuskaitsealusele ait-kuivatile on vallavalitsus andnud välja ehitusloa kui trahterile – kahjuks ei ole mõis esindajate sõnul neil võimalik aga toitlustusettevõtet aidahoonesse rajada enne, kui aida vundamendil olevat vallateed ei kasuta Raikküla Farmer enam kui tootmisprotsessi osa (vt. juurdelisatud fotot hetkeolukorrast).

Pidev raskeveotranport, vibratsioon on põhjustanud ka kaitsealuse hoone viltu vajumise. Oma arvamuse aida esise tee kasutamise kohta intensiivse põllumajanduse osana on avaldanud ka Muinsuskaitseamet – „Rasketranspordi poolt tekitatava vibratsioonil on kahjulik mõju arhitektuurimälestisele“. Politseid on teavitatud ka juhtumitest, kus kaitsealuse aidahoone katusekivide alumine rida on saanud lõhutud suurveokite poolt!

„Meie käest küsivad külastajad pea alati, et mis teil siin haiseb? Kurioossem lugu on välisturistidega, kes Eestist lahkudes ei mäletata ehk enam meie mõisa nime, küll aga seda, et see oli koht, kus haises!" on nördinud Jõesoo.

Ta rõhutab, et põllumajanduslik suurtootmine ei saa toimuda maaturismis arvelt.

Raikküla Turism OÜ kannab sellega kahjusid, et siin pidevalt haiseb ning nii loobuvad kliendid meie teenustest ning mõisa arendamine on seega pärsitud,” teatab Karmel Jõesoo.

Tema hinnangul aitaks see, kui vallavalitsused üle Eesti kehtestaks detailplaneeringutega piirangu – et tiheasustusega asulatest ei toimuks suurpõllumajanduslikku tootmist lähemalt kui näiteks 2 kilomeetrit ning tiheasustusega alasid ei kasutataks suurpõllumajandusliku tootmisprotsessi osana. See tagaks inimväärse elu asulates ja külastajatele võimaluse puhata maapiirkondades, mis omakorda looks töökohti.

Raikküla mõisa esindajad leiavad, et aasta põllumehe tiitliomanik peaks väärtustama mitte ainult oma sektorit, vaid maa-elu arengut kui tervikut – et põllumajandussektori kõrval oleks eluvõimalus maal ka teiste valdkondade ettevõtetel ning inimväärne elukeskkond maaelanikel.