Roosna-Alliku Põhikool asub Järvamaal, Roosna-Allikul, Pandivere kõrgustiku äärealal, kus õitsevad valged roosid ning vulisevad allikad, siit saab alguse ka Pärnu jõgi „ ... sellist kirjeldust saame me lugeda paikkonna kohta pea igast ajaloolisest materjalist.

Ajaloost saame teada ka seda, et esimene ülestähendus siin asunud mõisast kuulub aastasse 1584, mil mõisa omanikuks sai Hansz von Bielefeldt.

1617. aastal sai uueks valdajaks Bogislaus Rosen. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss" - valge. Ka B. von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol.

1725. aastal läks mõis abiellumise läbi Rosenite käest Stackelbergidele, kelle valdusse jäi see järgnevaks ligemale 200 aastaks. Praeguseni säilinud luksuslik kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis Otto Friedrich von Stackelbergi ajal 13. augustil 1786. aastal. Ajalukku on O. F. von Stackelberg läinud eeskätt temale kuuluvate Roosna-Alliku ja Rava mõisa eraseaduste väljaandjana. 1791. aastal kehtestatud seadus kannab eestikeelset pealkirja „Halliko valla Kohto ja Seäduse Ramat".

Mõisakooliks saamise lugu

Esimese koolijuhi J. Hinnovi väga põhjalikus koolikroonikas on alustamise kohta kirjutatud: „Kohtuprotsess Stackelbergiga lõppes viimase sunniviisil väljatõstmisega 17. ja 18. detsembril 1923. Väljakolimine lõppes 18. detsembri hilisõhtul ja kohe samal ööl toodi Järva maavalitsuse poolt saadetud veoautoga osa kooli varandust kohale, sest kardeti, et mõisnik Rahukogu otsuse võib edasi kaevata." Tegelik õppetöö algas aga 1924. aasta 3. jaanuaril, kuna polnud küttepuid, et ruume soojaks kütta.

Roosna-Allikul alustati 6-klassilise algkoolina. 1924-1944 mõisahoones Roosna-Alliku 6-klassiline Algkool; 1944- 1961 Roosna-Alliku 7-klassiline Kool; 1961- 1988 Roosna- Alliku 8-klassiline Kool; 1988-1991 Roosna-Alliku 9-klassiline Kool. Alates 1991. aastast oleme Roosna-Alliku Põhikool.

Tänapäeval on tihedamad sidemed koolil säilinud viimase mõisniku Georg Wolter von Stackelbergi venna pojapoja Georg von Stackelbergiga, kes elab Düsseldorfis. Ta on kinkinud meie mõisale viimase mõisniku ja tema proua originaalmaalid ning nende suguvõsa fotod.

13. augustil 2006. tähistasime Roosna-Alliku mõisa 220. aastapäeva. Georg von Stackelberg külastas meid ja tundis huvi meie tegemiste vastu ning tõdes heameelega, et mõisahoone eest on heaperemehelikult hoolt kantud ning siin tegutseb kool.

Kooli erilisus, tugevus, traditsioonid

Praegusesse kooliperre kuulub 70 õpilast, 15 pedagoogi ja 4 töötajat, kes oma tegevusega on loonud terve rea Roosna-Alliku koolile omaseid traditsioone: 2. september - ülekooliline üritus „Reipalt koolipinki", rahvusliku toidu päev, advendiaeg, kooli sünnipäeval „Valge roosi jaht", iga 5 aasta järel vilistlaste kokkutulek, 7. klassi ajalootund Järva- Jaani kirikus, Eesti Vabariigi aastapäeval direktori vastuvõtt tublidele ja aktiivsetele õpilastele, talgupäev „Käib töö ja vile koos", koolikonverents ning perepäev, mis rikastavad meid uutest ideedest tulenevate eluväärtustega ja tugevdavad sidet põlvkondade vahel. Roosna- Alliku Põhikool on „Järvamaa poiste laulupäeva" korraldaja ning erilise tähenduse sellele üritusele annab see, et meie kooli vilistlane Lembit Saarsalu on selle ürituse žürii esimees.

Paikkonna hariduse- ja kultuurilugu on oma koha leidnud kooli õppekavas. Koolil on omad töövihikud „Roosna- Alliku lugu" I ja II osa, oma Kaltenbrunni matkarada. Samatähtsad on majandus- ja keskkonnaõpetus ning töökasvatus.

Läbi projektitööde on koostatud hulgaliselt õppematerjale ning valda ja mõisalugu tutvustavaid infovoldikuid, brošüüre. Nii jäädvustame ajalugu, mida ei saa unustada ka meie lapsed. Mõisa sümbol, „valge roos", on tihedalt seotud meie koolitegemistesse: kõrgeima tunnustuse ja tänu sümboliks kingime klaasist valge roosi, mängime "Valge roosi" mälumängu ning pakume „Valge roosi kooki". Läbi nende tegevuste on „Valge roos" saanud meie mõisa kaubamärgiks, mis lisaks koolilogole ja erinevatele suveniiridele on taotud rauda ja valatud mõisamündiks nimiväärtusega „Viis roosi", kus viis, kui parim hinne koolis, sümboliseerib mõisa ja kooli seotust.

Huvitavat kooliloos, mis seotud mõisaga

*Alates 1886. aastast kuulus mõis Georg Wolter von Stackelbergile. Kuid ta ei lahkunud mõisast ka peale mõisa riigistamist. Ta elas veel 15 aastat alumistes söögitubades ning lahkus Saksamaale alles 1939. aasta sügisel, samal ajal tegutses ülejäänud ruumides kool.

*Eesti mõisaid külastades võib näha, et paraadukse trepid, aga ka avatud halli trepid koosnevad tihtipeale kahest poolest. Roosna-Alliku mõisa ajaloolistest allikatest võib lugeda, et kunagi oli määratud, missugusest trepist liiguvad naised ja missugusest mehed. Mehed liikusid treppidel, mille energia liigub päripäeva üles, ja naised vastupidi. Roosna-Alliku koolis jätkatakse seda traditsiooni - tüdrukud liiguvad üles parempoolsest ja poisid vasakpoolsest trepist.

*2001. aastal oli võimalik soovijail soetada Roosna-Alliku mõisa enda nimeline tool.

19 tooli valmistati mõisast leitud 1911. aasta tooli eeskujul ning nüüd istuvad toolidel aukohal õpilased.

Avatus külastajatele

Suveajal on mõisahoone ettetellimisel avatud ja külalistel on võimalus tutvuda erinevate kunstnike maalinäitusega, näha meie mõisas eksponeeritud ajaloolist maali, mida raamib uks, kokku panna mõisapuslet ja lahendada mõisateemalist ristsõna, mängida mõisarahvale omaselt kriketit, mängida Valge roosi fotomängu, mälumängu „Valge roosi jaht", kuldvillakut „Roosna-Alliku mõis" või täringumängu „Valge roosi radadel", osaleda erinevate töötubade tegevustes, soetada endale mõisaga seonduv suveniir või meelepärane ese, mis on kohaliku käsitöömeistri poolt valmistatud, teha päevapilt mõisaproua või -härra maketiga, kuulata kontserte või vaadata näitemängu, süüa „Valge roosi kooki" ja seda rõdu- või terrassikohvikus. Külalisi teenindavad mõisariietes lahked ja sõbralikud mõisaprouad.

Heameel on külastajatest, kes tulevad meie mõisa ikka ja jälle ning ainukeseks põhjenduseks on see, et meie mõis ja vastuvõtt neile sedavõrd meeldib, et tullakse ikka uuesti ja uuesti.

Kindlasti jätkame ürituste korraldamist ja paikkonna kultuuritraditsioonide ning seltsielu alalhoidmist, arendamist.

Järgmine suurem kokkusaamine on Mõisapäeval, 13. augustil 2016, kui tähistame mõisahäärberi 230. aastapäeva.

Ettevõtlus mõisakompleksis

MTÜ Roosna-Alliku Mõis on asutatud 22. detsembril 2004 ja põhikirjaline eesmärk esimesed viis aastat oli paikkonna kultuuritraditsioonide ja seltsielu alalhoidmine ning arendamine ühiste ettevõtmiste kaudu. Alates 2010. a 1. märtsist alustas MTÜ Roosna- Alliku Mõis tööd eraldiseisva üksusena ja 3 töötajaga. Põhitegevuseks on kujunenud mõisakülastajate teenindamine, õpilaste toitlustamine, avatud sööklateenuse pakkumine ning tellitud ürituste korraldamine ja läbiviimine. Olete oodatud Valge roosi mõisa!

Roosna-Alliku mõis eile ja täna

Endisest mõisakompleksist on tänaseni säilinud: härrastemaja, park, mõisa alleed, piirdemüür, valitsejamaja, meierei, kelder, kasvuhoone varemed, kalmistu ja kabel, sõiduhobuste tall, moonakamaja, hobuste tall, karjalaudad- 3 hoonet ja mõisa kupja maja.

Roosna-Alliku vallavalitsuse haldusesse kuuluvad mõisa peahoone ehk härrastemaja, kus asub Roosna-Alliku põhikool.

Park oma spordiplatside ja kõlakojaga. Valitsejamaja, milles asuvad Roosna-Alliku põhikooli tehnoloogiaõpetuse ruumid. Meierei, mis kasutusel kooli abihoonena. Kabel, mille renoveerimistööd jõuavad lõpule 2014. a augustis.

Suuremad ehitus- ja renoveerimistööd 1969 Valmis juurdeehitus õppekorpuse näol.

1990-1996 Renoveerimistööd roosas saalis ja sinises salongis.

1997 Teostati vundamendi, soklikorruse, söökla, tervisekeskuse ja rõdu remont.

2003- 2004 Mõisa fuajee treppide ja teise korruse trepihalli ning jalutussaali restaureerimine. Kabel - restaureeritud 2014. aastal.

Valitsejamaja - paigaldatud uus katus 2007. aastal. Meierei - paigaldatud uus katus 2013. aastal.

Edasised plaanid

Tulevikus näeme end ikka tegutsemas põhikoolina. Jätkame mõisahoone renoveerimistööde ja õpikeskkonna kaasajastamisega. Roosna-Alliku mõisahoone jääb avatuks nii kogukonnarahvale kui ka turistidele.

Jõudumööda jätkatakse ka renoveerimis- ja ehitustöid valitsejamajale, meiereile ja keldrile uue elu andmiseks.

Olenemata toimunud muutustest ühiskonnas, on Roosna-Alliku hariduselu arendamine läbi aegade siin kogukonnas õpetanud lugema, kirjutama ja arvutama ning innustanud oma edasist õpitahet säilitama väga paljusid õppureid.