Eusi linnast lõuna pool kadus ühest farmist viis tonni nektariine, 130pealine lambakari pandi pihta Dizimieust, 760 liitrit diiselkütust "võttis jalad alla" Déols asuvast põllumajandusmasinaid müüvast firmast.

Need on vaid mõned näited vargustest, mis on viimasel ajal aset leidnud. Võrreldes 2007. aastaga on farmivarguste arv kasvanud 44%.

Alates käesoleva aasta jaanuarist on talunikud politseile teada andnud 3000 vargusest, vahendab portaal The Local. Möödunud aastal pandi toime poole rohkem vargusi kui eelneva kuue aasta jooksul kokku.

"Tegemist on organiseeritud võrgustikega, kelle sihtmärgiks on elusloomad, farmitehnika, traktorid ja muu selline, mis sageli lahti monteeritakse ja väljasool Prantsusmaad uuesti kasutusse läheb," kommenteeris siseminister Bernard Cazeneuve esmaspäeval Bresse piirkonna ärritunud talunikega kohtudes.

Varguste ohvriteks on langenud ka kõrvalistes, hõredalt asustatud kohtades ja suurel territooriumil paiknevad farmid, mis toodavad auhindu võitnud ja maailmakuulsaid veine ning juustusid.

"Probleem on aastate vältel kasvanud," sõnas lõunapoolsete farmide esindaja André Bernard. "Varastatud on tonnide kaupa toodangut küüslaugust maasikateni. Ja loomulikult kütus! Põllumehed ei suuda seda enam taluda."

Bernardi sõnul oleks maapiirkodnadesse rohkem politseinikke vaja, olgugi, et arusaadavalt ei saa seadusesilma seisma panna iga köögiviljapõllu äärde.

Farmerid kujutavad endast kerget sihmärki. Nad on harjunud, et maaelu on turvaline ja inimesi vähe, sestap jäetakse sageli traktoritele võtmed ette ja uksi ei lukustata. Tuhandeid eurosid maksvate alarmsüsteemide paigaldamine tundub neile ebapraktiline. Põllumeeste esindajate sõnul on talunikke väga raske veenda kulutama 5 000-10 000 eurot millelegi, mis midagi ei tooda.

Möödunud aasta septembrist pööravad võimuorganid varguste vastu võitlemisele erilist tähelepanu, suunates enam raha nii politseisse kui kuritegude uurimisse. Politsei nõustab farmereid, mil moel nad oma vara kaitsta saaksid.

Kuid talunikud pole Prantsusmaal ainsad, kes pikanäpumeeste tõttu kõvasti kannatavad. Vargustelaine on tabanud ka suvekodusid ja maamajasid. Ametivõimud on arvamusel, et selles kõiges on süüdi Ida-Euroopa ja Balkani kuritegelikud kambad.