“Augustis tulid laudanaised mulle ütlema, et lehmadega on midagi lahti – nad on uimased ja kipuvad lüpsiplatsil magama heitma – nagu oleksid purjus,” räägib Jõgevamaa ettevõtte Pajusi ABF juht Lembit Paal. “Vaatasin ise ka, et täiesti nagu pohmakas. Ja selgus, et lehmadel oligi kergekujuline pohmell!”

Kiiruga koristatud mais hakkas käärima

Kõigepealt vaadati üle söödaratsioonid, ent algul ei avastatud söödas midagi erilist. Kuna olukord ei paranenud, pöörduti nõu ja abi saamiseks söötmisprofessor Olav Kärdi poole.

Siis selguski tõde. “Kuulge, teil on lehmad juua täis!” leidis professor.

Asi oli selles, et Pajusi põldudelt eelmisel sügisel koristatud mais oli toorevõitu ning suhkur polnud koristusajaks jõudnud veel tärkliseks muutuda. Suhkrurikas mais läks aga tänavuse kuuma suvega käärima ja selle tulemusena tekkis silomassis alkohol.

“Lasksime teha proovid ja silos oligi 30 grammi etanooli kilogrammi kohta,” ütleb Lembit Paal.”See oli lehmale ilmselgelt palju!”

Maaülikooli söötmisprofessor Olav Kärt selgitab, et suur etanoolisisaldus silos viitab pärmseente aktiivsele tegevusele, kuigi suhkruid kääritavad etanooliks ka teised bakterid. Etanooli teket soodustab silo madal kuivaine- ja tärklisesisaldus, jahe ja vihmane ilm koristuse ajal ning silo pikenenud fermentatsioon, mis kõige eelnenuga kaasneb.

Lehmad said pudelitäie viina päevas

“Mõõdukas etanoolisisaldus, kuni 10 grammi kilogrammi kohta silos pole suur probleem, kuna see konverteerub vatsas äädikhappeks,” räägib professor Kärt. “Liiga suur etanoolisisaldus annab aga piimale kõrvalmaitse ja muudab lehmad loiuks − et mitte öelda, teeb purju.”

Pajusi farmi silos oli labori tulemuste järgi 57,9 g/kg kuivaines puhast etanooli, mis on teadlase hinnangul ilmselgelt palju.

“Kui sellist silo sööta lehmadele tavapärases koguses, viis kilo maisisilo kuivainet lehma kohta päevas, saavad lehmad siloga, ümberarvestatult Laua Viinale, alkoholi 725 grammi ehk pudelitäie viina päevas,” sõnab professor.

Möödunud aastal oli Kärdi teada teisigi madala toiteväärtusega, halvasti fermenteerunud silosid, kuid teisi nii suure etanoolisisaldusega silosid maaülikooli söötmisosakonna laboratooriumisse ei sattunud.

Enamasti olid need hilised külvid, kus mais ei saavutanud vajalikku küpsust ning koristus jäi külma, vihma ja lume kätte.

Väga sageli viivad silo kvaliteeti alla hallitus ja selle toodetavad mükotoksiinid.