1990. aastatel seisis omaaegne Nõukogude Eesti piimatootmise lipulaev, osaühing Estonia, valikute ees. Vanamoodi, nagu nõukogude ajal, enam edukalt edasi toimetada ei saanud ja ega peaspetsialistid – toona kolmekümnendates eluaastates noored mehed – väga tahtnud ka.

Samas andsid nad endale aru, et põllumajandus ei ole järskude hüpete valdkond ning et korralike toodangunumbrite ja hea töökultuuriga majandit laiali lammutada ei tohi.

Praegu juhivad osaühingut samad mehed. Vahe on selles, et tänavu tähistasid nad riburadapidi 50. sünnipäeva ning et ettevõte on toonasest kolm korda suurem.

Tippu jõudmine

“Olen siin Estonias kõik etapid läbi käinud,” ütleb Ain Aasa juhatuse esimehe väikeses kabinetis kerge muigega. “Lapsest peast olin põllutööline, kõik kolhoosi lapsed käisid ju peete kõplamas. Siis põllubrigadir, osakonna agronoom, juhatuse liige ja juhatuse esimees.”

Ain Aasa lõpetas EPA 1986. aastal agronoomina. Kuigi mees nägi, et igapäevane kolhoositöö on raske – isa oli Estonias traktorist ja ema farmitööline –, langes valik siiski agronoomia kasuks. Määravaks sai soov tulla tagasi tööle kodukohta. EPA lõputöögi oli väga konkreetne ja Estoniaga seotud, käsitledes suvinisu kasvatamise agrotehnikat.

2002 sai Aasast ettevõtte juhatuse liige. 2004. aastal, pärast Peeter Kibe lahkumist, valiti ta juhatuse esimeheks. Kui aastakümneid oli Estonia OÜ prioriteet olnud piimatoodang, siis nüüd võeti natuke teised eesmärgid.

“Tahtsime, et meie tegevus oleks tulemuslik, et nii taimekasvatus kui loomakasvatus annaks firmale tulu, et teeniksime raha, saaksime investeerida ja areneda,” selgitab Aasa. “Kui millegagi tippu jõuame, on see boonus, aga mitte eesmärk.”

Nii hakati investeerima viljakasvatusse: ostma maad ning suurendama põllumassiive, mis lõi eeldused moodsa tehnika soetamiseks.

Kaasajastati traktoripark ja mullaharimisriistad, osteti uued võimsad kombainid.

Nüüd kasvatab Estonia OÜ vilja ligi 5000 hektaril. Teravilja- ja rapsisaakidega on jõutud mitu aastat viljelusvõistluse võitjate hulka ning vilja on jätkunud müüa 9000−10 000 tonni aastas.

Kümmekond aastat tagasi ehitas Estonia USA know-how’le toetudes uue piimafarmi, mis oli pikka aega Eesti suurim. Nüüd töötab selle juures ka biogaasijaam.

Laienemine on raske

1998. aastal osteti ära Sõrandu Farm OÜ ning uue aastatuhande algul Kabala Agro. Palju jõudu ja energiat läks sellele, et need korralikult tööle saada.

“Kümme aastat tagasi olime noored ja julged, tahtsime oma tegevusvälja laiendada, sellepärast ostsime,” meenutab Ain Aasa. “Aga selle eest pidime lõivu maksma: piimatoodang langes ja rahaliselt oli mitu rasket aastat.”

Sõrandu Farm majandas väga headel maadel: ettevõttele kuulusid Eesti suurimad ja vanimad põlispõllud. Suurim põld, mis sealt tuli, oli 230 hektarit.

“Ostes arvasime, et see on kullaauk, aga algul oli see pommiauk,” muigab Aasa. “Põlde oli haritud viletsa tehnikaga, õiget väetamist polnud, sõnnikupatareid seisid põllul hunnikus.” Lisaks tähendas ost nii masinate kui töömeeste koormuse tõusu ja esimehel tuli inimestele selgeks teha, et Sõrandu on firma lahutamatu osa.

Esimesel kevadel saadeti masinad tütarettevõttesse alles siis, kui Estonias külvid maas. Samas on just Sõrandu kandi põllud varased, mullastik raskem ja kuivem ning niisuguse metoodikaga Aasa osturaha tagasi saada ei lootnud. Nüüd seda viga enam ei tehta ning viimasel viiel aastal on tütarettevõte kasumis olnud.

Veel troostitum oli Kabala olukord. “Seis oli väga halb, madal oli nii piimatoodang kui saagid,” ütleb esimees. “Algul olid ainult võlad, kaks-kolm aastat maksime neid!”

Praegu on Kabalas uus farmikompleks, mis Aasale meeldib, sest on piisava suurusega, kompaktne ning tootmisest on hea ülevaade. Ja Kabala Agro lehmad lüpsavad nüüd rohkem kui Estonia omad.

Oleks agronoom

Viimased viis aastat on agronoomist juht pühendanud piimatootmisele. “Pean sellest aru saama, mis laudas ja lehma organismis toimub! See on nõudnud mult pagana palju aega,” räägib Ain Aasa. Praegu juurdleb ta hasartselt selle üle, kuidas lehmi sööta, mismoodi miski mõjub, mis ja miks tulemusi annab.

“Loomakasvatuses läheb kolm aastat, enne kui tulemust näed, taimekasvatuses on see kohe pärast saagikoristust käes,” ütleb ta. “Sellepärast on loomakasvatuses tulemus isegi magusam kui taimekasvatuses.”

Põhitõde on loomulikult selge: lehm vajab piima tootmiseks väga head silo. Rohumaid ja külvikorda on Estonias alati au sees peetud. Kui saaks valida, oleks ta rohumaade agronoom, et ka see valdkond Estonias tipptasemele viia. 14 tonni massi hektarilt on tema sõnul liiga vähe, olema peaks üle 20.

Ettevõtte tegevusest rääkides kasutavad Estonia OÜ juhid ikka sõna “meie”. Nii ei taha ka Ain Aasa midagi Estonia saavutatust oma teeneks pidada − see on meeskonnatöö.

Kolm kuuest OÜ Estonia nõukogu liikmest ja enamusosaluse omanikust – lisaks Ain Aasale veel Jaanus Marrandi ja Kalle Liblik – alustasid kooliteed Retla koolis samas klassis, õppisid koos keskkoolis ning EPAs. “Oleme tuttavad juba viiendast-kuuendast eluaastast peale, tunneme üksteist läbi ja lõhki,” ütleb Aasa pikaajalistest suhetest rääkides. “Meil pole kunagi tulnud mõtet Estonia maha müüa. Keegi pole enam küsinudki, sest kõik teavad, et me ei müü.”



KANDIDAAT

AIN AASA
Järvamaa, Oisu vald

- OÜ Estonia, OÜ Kabala Agro, OÜ Sõrandu Farm juhatuse esimees,
üks omanikest.

- Maakasutus – 10 000 ha.

- Teravili 4000, raps 850, rohumaa 3000 ha.

- Lüpsilehmi 2200, noorloomi 2200.

- Keskmine piimatoodang 9000 kg, piimamüük aastas 19 000 t.

- Teravili ja raps – kogusaak 20 000 t, müük 9000 t.

- Kaks uut lüpsilauta, kaasaegne põllutehnika, sõnniku töötlemine
biogaasijaamas.

- Aastakäive 14 mln eurot.

- Investeeringud 2004−2013 – 20 mln eurot.

- Palgatööjõud – 150 inimest.



KOMMENTAAR

Aavo Mölder

ASi Tartu Agro juha­tuse esimees

Ain Aasa jätab põllumeeste kogunemistel väga tasakaaluka mulje. Ka Estonia osaühing on rahulikult ja tasakaalukalt oma asju ajanud. Nad on majanduslikult töö väga hästi läbi analüüsinud ja tegutsevad selle järgi.

Viimastel aastatel on nad rohkem spetsialiseerunud. Näiteks lõpetasid seakasvatuse, panid suurema rõhu piimatootmisele ning arendavad seda. Tegelevad sellega, millega majandusseis võimaldab tegelda ja mis kasumit annab.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Suurte ja mitmekesiste ette­võtete juhte ja spetsialiste on aastate jooksul konkursile esitatud mitmeid.

- Samasse kategooriasse kuuluvad OÜ Pae Farmer juht Ülo Flaur, Torma POÜ juht Ahto Vili, Põlva POÜ juht Jaak Hinrikus, Selja POÜ juht Ahti Kukk, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg, ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder jt.

- Tiitli on saanud Aavo Mölder ning Jaak Hinrikus, elutööpreemia Estonia OÜ endine juht Peeter Kibe.