„Limiidi täitmine ei ole kohustuslik, tegemist on maksimaalselt lubatava küttimismahuga. Karu küttimise eesmärk pole mitte arvukuse reguleerimine, vaid kahjustuste ennetamine. Mõni karu jääb ikka igal aastal küttimata. Näiteks eelmisel aastal oli üldlimiit 60, kütiti aga 55 looma," selgitab Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

„Harjumaa ei ole kõige karurikkam piirkond, kuid erinevalt Eesti keskmisest on siin karude arvukus ka viimastel aastatel suurenenud, samuti on siin suhteliselt palju mesilakahjustusi," märgib Männil.

Harju Jahindusklubi esimehe Rein Sõitja hinnangul erineb karujaht oluliselt näiteks kitse- ja põdrajahist. „Kui viimased on suhteliselt paiksed loomad, siis karu on liikuv. Võid käia karu nädal või kaks passimas ja mitte midagi ei juhtu. Kellel on rajakaamerad väljas, sellel on asi lihtsam. Karujaht on rohkem individuaalne peibutus- või jälgimisjaht," selgitab ta.