Kuidas põllumajandus-muuseum tekkis?

Eesti Põllumajandusmuuseum asub ajaloolises Ülenurme mõisa kompleksis. Ülenurme mõisast on kahjuks vähe kirjutatud, kuigi esimesed teated on pärit juba aastast 1646. Ülenurme mõisakompleksi väljaehitamine algas aastal 1856, kui krahv Valerian Cancrin mõisa ostis.

Mõisa väljaehitamist jätkasid eesti soost mõisnikud, 1883. aastal mõisa ostnud viljakaupmees Georg Riik (1842–1890) ja 1907 mõisa ostnud piima- ja juustukuningas Peeter Muna (Munna) (1864–1934). Mõlemad eesti soost mõisnikud olid eeskujulikud põllu- ja ärimehed. 1913. aastal valmis uhke maakividest ehitatud veiselaut 200 loomale, kus korraldame koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Liiduga ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga iga-aastaseid Eesti tõuloomade näitusi-konkursse.

Eesti Põllumajandusmuuseum asutati professor Jüri Kuuma, muuseumi esimese juhataja (aastatel 1968–1982) initsiatiivil ja maaülikooli rektori Minna Klementi nõusolekul ühiskondlikel alustel Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) juurde 2. juulil 1968 sooviga, et muuseumist kujuneks arvestatav põllumajandusajaloo talletamise keskus ning EPA õppejõudude ja üliõpilaste õppe- ja uurimisbaas.

Jüri Kuuma eestvõttel algas suur töö, millega pandi alus muuseumi kogudele ja arengule. Ülenurme mõisas tegutseb Eesti Põllumajandusmuuseum alates 1972. aastast. 1981 avati esimene püsiekspositsioon “Teraviljakasvatus Eestis”.

Muuseumi külastatavus on viimaste aastate jooksul olnud 40 000–60 000 inimest.

Kuidas on muuseum aastate jooksul arenenud?

Muuseumi arendamisele on andnud oma panuse direktorid Udo Israel (1983–1985), Raivo Nisu (1985–1889), Kalju Roosve (1989–2001), Aivar Reidla (2001–2003) ja Kalver Künnapu (2003–2005).

Mina kandideerisin Eesti Põllumajandusmuuseumi direktori ametikohale 2005. aastal, olles eelnevalt töötanud 11 aastat Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi sekretäri-tegevjuhina ja töötan direktorina alates 15. septembrist 2005.

2005. aastal asutasin muuseumi teadusnõukogu ja esitasin arengukava aastateks 2006–2011, mis on olnud aluseks muuseumi eesmärgipärasele arendamisele.

Muuseum asub 13,2 ha suurusel maa-alal 15 hoones. Nendel aastatel on 14 hoonest renoveeritud 8 ja ehitatud uus turismiinfokeskuse hoone. Pidevalt korrastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel looduskaitsealust Ülenurme mõisaparki. 2011. ja 2013. aastal avasime rohelise investeerimis-skeemi vahenditest rekonstrueeritud neli hoonet. Tööd toimusid aastatel 2011–2013 ning selleks kulus 1,6 miljonit eurot. Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad muuseumis eksponeerimisvõimalused.

Kuna muuseumi ekspositsioonid olid aastast 1986 ja 1990ndate algusest, siis on peatähelepanu pööratud põllumajanduse ajalugu ja maaelu tutvustavate uute ekspositsioonide koostamisele ja olemasolevate uuendamisele.

Muuseumis on järjekindlalt koostatud uusi põllumajandusajalugu ja uusi põllumajandus-trende tutvustavaid ekspositsioone ning ajutisi näitusi. Näiteks 2007 uuendati mesinduse ajalugu tutvustav ekspositsioon “Mesindus Eestis”. Ajutist näitust “Leib on talu peremees. Piim on talu perenaine” eksponeeriti koos leivaprogrammiga Ungaris 2007. aastal. 2008. aastal avati ajutine näitus “Kartul – meie teine leib”.

Muuseumi uhkuseks on uus interaktiivne ning ka erivajadustega inimestele ligipääsetav püsiekspositsioon “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite”, mis võitis muuseumide kõrgeima autasu Muuseumirott 2010.

Millised on uusimad väljapanekud?

Muuseumi 45. aastapäeva tähistamisel avasime 27. juunil kolm uut püsiekspositsiooni. “Lina meie igapäevaelus” tutvustab linakasvatuse ajalugu ja selle tehnoloogilisi arenguid. Avatud ekspositsioon “Linnukasvatus Eestis” kajastab kodulindude põlvnemist, linnukasvatuse arengulugu, kodulinnuliike. Põllumajandustehnika arengut tutvustav fondinäitus annab mitmekülgse ülevaate Eestis XX sajandil ja veidi hiljemgi kasutatud põllumajandustehnikast ning lisaks ülevaate naismehhanisaatorite tegevusest.

Kuidas ekspositsioonid sünnivad?

Ideede generaatoriteks ja peakuraatoriteks on Mare Viiralt ja Ellen Pärn. Näituste koostamisel lähtume aktuaalsetest sündmustest ja tähtpäevadest. Muuseumil on vedanud, sest ekspositsioonid koostasid kuraatorid-muuseumitöötajad ning kujunduse tegid muuseumi kunstnikud Maarika Tang ja Marat Viires. Noorele kunstnikule Laura Vähile oli linakasvatuse ekspositsiooni kujundamine esimene proovikivi. Ekspositsioonide sisekujundajaks on meil olnud sisearhitekt Liivi Ehmann-Kaarli.

Mida peale näituste veel pakute?

Muuseum pakub palju haridusprogramme. Need toetuvad ekspositsioonidele ja on koostatud koolide ainekavadest lähtuvalt, pakkudes lisaõppematerjali koolidele. Näiteks näitus “Muld elukeskkonnana” annab ülevaate mulla tekkest ja tähtsusest looduses.

Programmi “Kartuli mitu palet” tulemusena selgub osalejatele, miks on kartulist saanud meie üks põhitoiduaine ning millised on tema kasutusviisid toiduainena, tärklise, siirupi ja piirituse toorainena. Programmis “Teraviljad meie põllul” selgitatakse teraviljade, kaunviljade ja õlitaimede kasutamist inimtoiduks, loomasöödaks ja tööstuse toorainena.

Muuseumi kogemusest on siiski selgunud, et ainuüksi püsiekspositsioonid ja ajutised näitused ei taga muuseumile rohket külastatavust. Võrdselt olulised on muuseumiprogrammid, mis pakuvad külastajate erinevatele vanusegruppidele personaalset huvitavat tegevust.

Näiteks puidu- ja käsitööprogrammides õpitakse tundma endisaegseid töövõtteid ja nende kasutamist tänapäeval, et tunnetada ja luua sidet esivanematega.

Läbi aastate on muuseumi külastajatele huvi pakkunud sepatöö programm, kus õpitakse valmistama lihtsamaid sepiseid, ning puidurestaureerimise programm “Vanast uueks”, millel on nii teoreetiline kui ka praktiline osa.

Külastatavust suurendavad ka rohked traditsioonilised suurüritusted: VISS, Ülenurme mõisa- ja talupäev, jaanipäev, rukkimaarjapäev, Tartu sügisnäitus ja tõuloom, lõikuspüha, jõuluprogramm ja rahvakalendri tähtpäevad.