"20 aastat tagasi läksin Saksamaale, töötasin sealses farmis sulase ja õpipoisina. Mäletan, kuidas sakslasest farmiomanik tegi oma lõaspidamislaudast vabalauda, laskis lehmad lahti ning lüpsiplatsile lüpsma, see oli toona uus asi. Nüüd - 20 aastat hiljem - on ka minul oma vabapidamislaut," teatab Sulev Matto. 

Oleme Kärdla lähistel Ala külas Hiiumaa Agro rekonstrueeritud Ala farmis, kus farmi ühes osas nosivad piimalehmad vabapidamislaudas, teises osas on noorkari. 

Matto on renoveerinud-uuendanud vana hoonet juba mitu aastat, nüüd on loomadel avaramad võimalused, kaasaegsed pidamistingimused. Laut peaks täielikult valmima tänavu sügsel. Söödarobot suristab vaikselt ühest lauda äärest teise, lükates loomadele silo ette. Loomadel on oma jalutusala, samuti sügamisharjad, neid lüpstakse kalasaba-lüpsiplatsil. 

"Nüüd on kogu mu kari selles farmis, kokku 136 lüpsilehma - see ongi Hiiumaa suurim piimakari," teatab Sulev Matto. Uues laudas on vähem töötajaid, nädalavahetustel ja koolivaheajal on peremehe suureks abiks ka tütred Johanna ja Anette. 

Lüpsab parimat piima 

Hiiumaa põllumees ei aja piimakarjaga taga lüpsirekordeid, vaid keskendub oma sõnul pigem piima kvaliteedile. Kui lehmad lüpsid varem 6000 kg lehma kohta aastas, siis nüüd on nende aastalüps tõusnud
6900 kg-ni. 

"Meie karjast tuleb hea puhas piim, siin on kõige vähem somaatilisi rakke, aga somaatiliste rakkude arv näitabki piima kvaliteeti," selgitab põllumees, mille poolest nende piim parim on. 

Nii on Jõudluskontrolli Keskus tunnistanud Hiiumaa Agro OÜ piimakarja piima juba kaks aastat järjest parimaks enam kui sajapealiste piimakarjade seas, andes firmale ka sellekohased tunnistused. 

"Kui Eestis toodetakse enamik piimast üle sajapealistes karjades, siis sellest enamikust on just meie piim parim," ei varjagi hiidlasest ettevõtja heameelt tublide tulemuste üle. 

Sulev Matto naljatleb, et kui nad nüüd ka kolmandat aastat järjest kvaliteetseima piima tunnistuse saavad, siis see on küll tubli rekord, mismoodi hiidlaste lehmad mandri omadele maitsva piima tootmises ära teevad. 

Põllumehe sõnul ei saagi Hiiumaal taga ajada mahtusid, seda juba tingituna saare väheviljakast pinnasest. Siin tulebki keskenduda nišitootmisele, milleks nende puhul on piima kvaliteet. 

Ka peavad lehmad Matto laudas vastu hoopis kauem kui tavapäraselt - 2-3 laktatsiooni asemel on siin karjas juba juba 6.-7. laktatsioonil lüpsvaid
lehmi. 

"Eesti põllumees ei saa enne rikkaks, kui tal lehmad laudas kauem lüpsma jäävad," rõhutab peremees.

Maid on tal omandis 600 ha, seal kasvab teravili, osa on rohumaad. 

"Meil mais ei kasva, oma sööt lõppes juba kevadel. Märtsist saati oleme ostusöödal, sest meil ei olnud nii palju rohumaid, et oma karjale piisavalt sööta varuda," toob Matto esile igapäevaraskused. 

Toorpiim otse kraanist 

Et hea piima maitse niisama raisku ei läheks, on Sulev Matto sõlminud koostöölepingu Hiiumaa Tarbijate Ühistuga. 

"Olime Eestis esimesed, kes hakkasid otse kauplustes toorpiima müüma. Esimene piim jõudis laudast poodi juba 2011. aasta jaanuaris," räägib Matto. 

Tarbijate ühistu auto käib kolm korda nädalas Ala farmis piimal järel, see veetakse otse poodi ja müüakse kliendi taarasse. Mõni ostab ka 10 liitrit korraga. 

"Inimesed ütlesid mulle kohe, et ära pane piimaautomaati üles, sest siis läheb hind liiga kõrgeks," teatab Matto, et vastu tulles kohalike elanike soovidele ta nii tegigi. Ei mingit piimaautomaati, piima hoidmiseks kasutatakse spetsiaalset roostevabast terasest pütti, kus piim seisab külmkambris ja kraanist keerates valatakse liitri kaupa otse ostja piimanõusse.

"Minu piimapütt on kui õlleankur, ja väga armas on, kui mõni ostja laseb piima valada otse plastist õllepudelisse," naerab Matto. Alla nelja tonni pole ta poes toorpiima kunagi müünud, parim müük on olnud üheksa tonni kuus. 

Suur osa Hiiumaa Agro piimast läheb ka Saaremaa piimatööstusele. 

Piimatootja nendib, et suurt vahet hinnas ei ole, kas piim läheb Saaremaa tööstusesse või kauplusele. 

Lehmadest ei loobu

"See, et ma müün omakandi inimestele toorpiima, on minu jaoks põhimõtte küsimus. Need on kõik tuttavad inimesed, kes purkidega ostmas käivad, ma ei saa sellest enam loobuda," arutleb Sulev Matto, et mingit suurt kasumit ta otsemüügiga taga ei aja. 

Matto meenutab raskeid aegu mõni aasta tagasi, kui piimaliitrist maksti vaid 10 senti. 

"Minu kolleegid Saksamaalt naersid siis, et kas tõesti 10 sendi pärast panete loomale masinad alla. Aga me töötasime edasi, ei viinud kõiki lehmi kombinaati, sest peamine eesmärk oli ellu jääda. Nüüd tegutsevad pea kõik Hiiumaa piimatootjad edasi, vaid kaks tootjat on vähem," räägib Matto. 

Ta lisab, et pole kunagi tahtnud piimalehmadest loobuda, isegi kõige raskematel aegadel. 

"See oli minu suur unistus, et saada endale piimalehmad, vahepeal pidin karja vähendama vaid raha pärast," selgitab Matto, et üle on elatud päris rasked aastad. 

Eelmisel aastal uppus üle 300 hektari teravilja, nii et koristada ei saanud midagi. Tänavu on tänu lauda rekonstrueerimisele aga põldudele korralikult läga veetud, nii et loodetakse head saaki. 


KOMMENTAAR

Katrin Linkov
Anu Ait OÜ konsulent

Sulev Matto on järjepidevalt edasi liikunud suurenemise suunas, sest saab aru, et mida suurem, seda efektiivsem ja lihtsam on riske jaotada. Tema tugevuseks on see, et ta on teadlikult parandanud piima kvaliteeti nii loomade heaolu kui ka söötmise kaudu. Matto peres ja firmas on kõik loomaarmastajad, tunnevad oma karja ka nime- ja nägupidi.
Anu Ait OÜ-l on Mattoga olnud pikk koostöö, mis hõlmab loomade söötmist ja tervist. See ettevõte on tihti kasutanud meie spetsialistide nõuandeid, Matto on minu kõrvalt õppinud ise lehmade jalgu ravima ja poegimisel abistama. Kogu nende pere jaoks pole miski olnud raske, alati on neil tahe edasi liikuda. Matto firmas on kõik väga tublid, töökad ja abivalmid nagu hiidlased ikka.


KANDIDAAT SULEV MATTO
Hiiumaa Agro OÜ

- Pühalepa vald, Hiiumaa.
- Piimakarjakasvatus, 136 lüpsilehma, 147 noorlooma. Aastalüps 6900 kg lehma kohta.
- Toorpiima müük Kärdla kaupluses.
- Maad on omandis 600 ha, teraviljakasvatus ja silovalmistamine rohumaadel.
- Palgatöötajaid 5.
- Rekonstrueeritud vabapidamisega laut, kaasaegne tehnoloogia põldudel.


Konkurss

“Aasta põllumees”
- Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursile on aastate jooksul esitatud kandideerima ka Hiiumaa põllumehi, samas teiste maakondadega võrreldes on hiidlastest põllumehi konkursil siiski vähe olnud.
Nominentide ritta on tõusnud piimakarjakasvataja Gunnar Aug Anno talust Käina vallast, kes rajas oma talupiimatööstuse.
Käina vallast on konkursile jõudnud ka Ranna talu peremees Tõnu Kaptein, kes tegeleb lihaveisekasvatusega. Eelmisel aastal esindas hobusekasvatust Jaanus Berkmann, kes on ka ellu kutsunud Hiiumaa Ratsaspordiklubi, edendades saarel ratsasporti. Tänavu konkureerib tiitlile Hiiumaa suurim piimatootja Sulev Matto.