Jüri Kriisi koostatud raamatus „Eesti maatehnika kultuurist" (Põltsamaa 2007) on kahel leheküljel Harju EPT ajaloost kirjutanud Tõnis Laud. Olgugi, et ei olnud Harju EPT palgal, meenub sellest ajast mõndagi!

Aastatel 1957-61 oli minu teine töökoht just Saue MTJ. Seda, ka Keila ja Harju RTJ-i aega olen jäädvustanud sõnas ja pildis. Ka plaadil säilitamiseks Saue Kodu-uurimise Seltsingus ja rahvusraamatukogus. Aga Põllumajandustehnika keskeas Laial tänaval töötades olin tegev ka vabariigi agrotööstuskompleksi loomisel. Siit julgus kaasa aidata selle, Saue linna arengule äärmiselt olulise perioodi ajaloo tarbeks jäädvustamisel. Muidugi, kui tervist jätkub. Minu taolist ettepanekut toetas Saue Lions klubi.

Et ajalooline tõde on oluline, alustaksin näitena vähetuntud faktist Sauel, Iseseisvuspäevast. Nimelt enamlaste ja sakslaste võimu vahetuse aega oskuslikult kasutades ja vaatamata Tallinnas elavate saksameelsete soovile, suutis Eesti delegatsioon koosseisus dr Konstantin Konik, alampolkovnik (alates 6. märtsist 1918 kindralmajor - toimetus) Andres Larka ja kapten Nikolai Reek 1918. aasta 24. veebruaril sõlmida Saue mõisas asunud Saksa vägede staabis kokkuleppe. Selle kohaselt ei tulnud sakslased Tallinna enne 25. veebruari. Põhjenduseks, korterid ei ole veel valmis ... Nii sai võimalikuks Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril Tallinnas. Ja sinimustvalge lipu heiskamine Pika Hermanni torni. Kindlasti aastate lisandumisel nimetatu suurendab Saue mõisa kui turismiobjekti tähtsust.

Harju EPT ajal muutus Saue linna vääriliseks

Ehitati palju. See oleks kena ettevõtmine ka Harju EPT tublide töötajate auks ja meenutuseks, kui alustuseks kanda Saue linna kaardile Harju EPT ajal rajatud hoonete asukohad, ehitusaastad, aadressid. Nimetan vaid mõnda hoonet ja ettevõtet: kontor Tule tänaval, eksperimentaaltehas, KAMAZ-i hooldekeskus, LEMK, soojusenergeetiliste tööde kolonn, STV, automajand, remondi tehnoloogia büroo, agrovarustusbaas, lasteaed. Märkimist vääriks endiste, päris- ja soome sauna asukohad sealsamas. Korruselamute ehitusaastad. Siin asunud ettevõtete ja juhtide nimed. Kõigest sellest on veel teadjaid. Nii saaks kergemini arhiivist leida vajalikku.

Saaksin lisada lühiülevaate Harju EPT garaažikooperatiivist Saue ning aianduskooperatiivist Mini Vääna-Jõesuu lähistel. Veidi ka naabrist, Zoovetvarust. Kas tuleks meenutada Tallinna EPT kolimist Tutermaale? Kõik arvamused on teretulnud!

Kindlasti tuleks anda lühiülevaade tolleaegsetest juhtidest

Vast järgmisel kujul.

Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi ja töö kõrvalt EPA insener-ökonomistina lõpetanud Heino Annus (7. juuni 1928-25. veebruar 1997) töötas vabariigi põllumajanduses 1951. aastast. ENSV Põllumajanduse Ministeeriumis inseneri, vanem- ja peainseneri ametikohtadel. Harju Rajooni Põllumajandustehnika Rajoonikoondise juhatajana töötas ta alates 10. oktoobrist 1964 kuni 6. juunini 1988. Oli ka Harju Rahvakohtu kaasistuja, Saue Lõviklubi ja Saue Lions Club asutajaliige ning esimene president, teeneline insener. Väga suure panuse eest Saue arengusse on teda tunnustatud Saue linna teenetemärgiga.

Huvitavad olid ka Heino meenutused kodusest Ontika paekaldast ja Valaste külast. Minu arvates, nagu siis öeldi, võis temaga luurele minna küll. Ka Heino abikaasa Silvia töötas algul Põllumajanduse Ministeeriumi töötasu osakonnas, kus tutvusime 1957. aasta kevadel.

Tänuväärt oleksid ka naljakamad lood! Näiteks mulle meenub 1957. aasta kevad. Ehitusmehed lõunatasid mõisa ees. Päike paistis. Istuti koorimata männipalgil, söödi kaasavõetut ja ka viinapudel käis ringi. Seejuures kiruti parteid ja valitsust täiest kõrist. Kui lähedalolev koer hakkas haukuma, märkis näitleja andega (Paul Pinna Rahvateatris) ehitusbrigadir Valter Holop: „Jah, kui seda kõike koera pilguga vaadata, paneb ikka haukuma küll!"

Sauel oli ka siis tore rahvas. Et keegi oleks „organitele" teatanud, ei meenu.

Teine pentsik lugu meenub seoses köögiviljamaaga. Need olid siis seal, kus nüüd on Saumeri parkimisplats. Meie pere ja partorg Makarovi peenramaad olid kõrvuti. Kui harvendasime porgandeid, näägutas partorg meid kõrvalt: „Porgandeid ei ole vaja harvendada. Kui neid söögiks võtan, saavad teised kasvuruumi juurde! Porgandid toetavad üksteist!" Justkui Hruštšovi soovitused hernekülviks Ukrainas. Partorgi porgandid oli külvatud tihedalt. Söögiks ei saanud ta sealt midagi.

Vast on säilinud sellest ajast ka fotosid. Skaneeriksin need selle aja jäädvustamiseks ja tagastaksin. Kõik autorid ja abilised märgitakse tänuga. Minu e-posti aadress on daniel.martmaa@mail.ee.

Tulles Sauele 1. aprillil 1957, nägin olukorda nii

Kanamalt Saue poole sõites oli kruusakattega Vana-Keila maantee kevadise teedelagunemise tõttu väga raskelt läbitav. Kinnijäänud autode väljatõmbamiseks oli valves linttraktor DT-54. Auklike kruusateedega asula oli juba küllaltki tihedalt asustatud. Pärnasalu allee nägi välja samasugune kui nüüd, kuigi veidi noorem. Paremale vaadates, Saue tammikust ja bakterväetise hoonest vasakul ulatus lage põld Kanamani. Oli küll Nopsi talumaja ja vastehitatud 8-korteriga elamu (nüüd Pärnasalu 26). Nüüdse Koondise tänava suubumiskohalt vasakule jäi nn õpetajate maja ja suur laut. Nagu mulle hiljem räägiti, oli seal sõja-aastatel elanud Jaan Kross. Edasi raudteeni oli lage põld, kus kahe talu hooned. Teisel pool raudteed, keset Tõusva Tähe kolhoosi põldu oli tossutoruni maasse vajunud traktor KD-35.

Ja veel. Küllap ajaloo tarvis oleks juba vaja hakata jäädvustama ka praeguse Saue Ettevõtete Liidu aega. Jõudu tööle!