Nagu nüüd teame, kasvas Mangeni OÜs tänavu hübriidrukki põllul erakordselt kõrge terasaak. Ettevõtte taimekasvatusjuht Heiki Aren: “Ma lausa üllatusin, ma ei olnud seadnud nii kõrget eesmärki.”

Tema eesmärk oli 6−7 tonni teri hektarilt ja selle saavutamiseks ta andis 135 kg lämmastikku hektarile. Mille arvel siis tuli rekord – 9,7 tonni?

Heiki Aren: “Selle andis eelvili, milleks oli mullune äpardunud talinisu.” Talinisu ta väetas kuue tonni saamiseks, tegelikult sai poole vähem. Seega pool taimetoitainetest jäi mulda varuks, mis võimaldas hübriidrukkil oma kõrget saagipotentsiaali realiseerida.

Üks viljelusvõistluse eesmärke on uut kogeda ja neid kogemusi jagada. Heiki Areni kogemus julgustab seadma saagikuse latti kõrgemale.

Rekordsaak hübriidiga

Tänavu esitati viljelusvõistlusele 10 rukkipõldu, neist seitsmel kasvasid hübriidsed sordid (‘Visello’, ‘Agronom’ ja ‘Askari’) ning neist omakorda neli andsid rekordsaagi.

Riiklikes võrdluskatsetes on hübriidsed rukkisordid olnud juba mõnda aega ja nende alusel võib väita, et need on märksa suurema saagipotentsiaaliga kui tavasordid. Näiteks hübriidsort ‘Visello’ andis aastatel 2009–2011 riiklikes tootmiskatsetes keskmiselt 18–27% kõrgema terasaagi kui võrdluseks olnud tavasort ‘Vambo’. 2009. aastal küündis ‘Vi-sello’ saagikus kolme katsekeskuse keskmisena üle 9000 kg/ha.

Tänavu demonstreeris Baltic Agro AS Tartumaal Rõhul korraldatud viljeluspäevadel hübriidsordi ‘Visello’ taimikut, mille saagikuseks kujunes 11 370 kg/ha (külvisemäär oli 200 idanevat tera ruutmeetril).

Hüdriidsed rukkisordid on mitte ainult kõrge saagipotentsiaaliga, vaid ka kasutavad taimetoitaineid efektiivsemalt kui tavasordid, on kiire ja suurema tolmlemisvõimega, langemisarv püsib ka niisketes oludes jm.

Teadaolevalt on talirukis ilmastikutingimuste suhtes vähenõudlik kultuur ning vajab saagi moodustamiseks vähem vett ja toitaineid kui talinisu. Väheviljakatel muldadel võib talirukki terasaak olla suurem kui teistel kultuuridel. Ilmselt on need tugevused omased ka talirukki hübriidsortidele ja seega võimalus intensiivselt viljeleda ka keskpärastel muldadel. Hübriidsordid ongi eeskätt intesiivseks viljeluseks.

Hübriidsortide seemet tuleb osta igal aastal ja see on ka tavasortide omast kallim; kuid kuna külvisemäär on hea võrsumise tõttu poole väiksem, siis kulutused seemnele ei tõuse.

Tänavuse viljelusvõistluse tulemused näitavad, et intensiivviljelus hübriidsete rukkisortidega annab soliidse kasumi. Nii sai Oilseeds Agro Vigala OÜ sordiga ‘Agronom’ 654 ja Mangeni PM OÜ sama sordiga 620, Männiku Piim OÜ sordiga ‘Visello’ 460 ja Luunja Mõis OÜ sama sordiga 451 eurot arvestuslikku kasumit hektarilt.

Kahjuks on Eestis hübriidsetele rukkisortidele üleminek algstaadiumis (kasvupind ligikaudu 8%), samal ajal kasvatatakse Saksamaal, kust me seemet ostame, valdavalt hübriidrukist.

Viljelusvõistluse rekordtulemustega võrreldes on Eesti teraviljade keskmine saagikus madal, ja mis veel hullem – saagikus on tõusnud väga aeglaselt. 2000. aastal oli keskmine saagikus 2,1 tonni ja 2010. aastal 2,5 tonni teri hektarilt ehk paranes 0,4 tonni võrra. Samas ajavahemikus suutsid Eesti ettevõtted lehmade produktiivsust tõsta 2,7 tonni võrra ja jõudsid Euroopa paremiku hulka. Leiame hulga põhjusi, miks laudas on teistsugune arengutempo kui põllul: piimatootmine on esmatähtis, laudas on tehiskeskkond jne. Jätame selle teema kõrvale ja räägime võistuviljelejaist, kellest mitmed on eeskätt piimatootjad.

Pae Farmeri fenomen

Raplamaa ettevõttes Pae Farmer on ligemale 1000 piimalehma ja 400 lihaveist. Loomakasvatuse domineerimisel tõuseb mulla viljakus, sest põllud saavad regulaar­­-
selt ja piisavas koguses sõnnikut. Lisaks oma vedelale ja tahkele sõnnikule kasutatakse ka naabruses asuva suure seafarmi vedelsõnnikut. Ettevõte on täistsükliga, kus taime- ja loomakasvatus isekeskis lõimunud. Mõeldakse ja tegutsetakse suurelt. Finantsvõimekuselt kuulub Pae Farmer Raplamaa edukamate ettevõtete hulka. 2011. aastal oli müügitulu 3,4 mln eurot ja ärikasum 0,72 mln eurot. Ettevõtte kui terviku tugevustest lähtub edu laudas ja põllul, näiteks ka see, et tänavu saadi talirapsi saagikuse ja tulukuse rekord.

Viljelusvõistluse põhieesmärk on kaasa aidata Eesti põllukultuuride saagikuse tõusule. Saagikuse teema muutub järjest aktuaalsemaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Iga põllumaa hektar peab toitma aina rohkem inimesi, põllumaa suurus ühe inimese kohta aga väheneb ja ei ole teist teed, kui saagikust tõsta.

Aastail 1950–1990 kasvas maailmas teraviljade keskmine saagikus ühelt tonnilt kolme tonnini hektarilt. Seejuures aasta keskmine juurdekasv oli 2,1%. Aastail 1990–2008 oli saagikuse tõus aeglustunud 1,3%-le aastas, jäädes maha tarbimise kasvust.

Globaalsed probleemid peaks teravilja- ja rapsihinnad tootjaile soodsatena hoidma ning motiveerima Eestis saagikuse potentsiaali paremini ära kasutama. Selleks sobib strateegia, mille on valinud Pae Farmer, Mangeni PM, Sadala Agro, Männiku Piim ja teised võistuviljelejad. 

Foto: Raivo Tasso



Saagid ja tulukus

Viljelusvõistlus 2012. Rapsi ja teravilja saagikus ning tulukus

Kultuursort    Saak t/ha     Ettevõte     Kulud  kokku      Müügi hind €/t    Tulu müügist €/ha    Arvestuslik kasum €/ha    Paremusjärjestus




‘Visby’5,7Pae Farmer*946482,1274818021.
‘Cult’5,1Üllar Kaaver877508,3259217162.
‘DK Secure’5,1Männiku Piim*862499,3254716853.
‘Ovation’5,0Valderex*772487,624381666 
‘Rohan’4,5Mangeni PM*697487,621941497 
‘Rohan’4,7Sadala Agro947490,423051358 
‘Excalibur’4,2Rämsi Agro775502,121091333 
‘DK Secure’4,4Tiido talu887496,621851298 
‘Visby’3,8Tammiku Agro*752503,519131162 
‘DK Secure’3,5Mäe talu810515,21803 993 
Talirüps
‘Largo’2,6Sadala Agro742454,811824401.
Suviraps
‘Fenja’3,0Tammiku Agro750506,215187681.
‘Landmark’3,4Estonia*888481,216367482.
‘Larissa’2,4Nuudi talu812459,311022913.
Rukis
‘Agronom’8,4Vigala 724164,013786541.
‘Agronom’9,7Mangeni PM*826149,014456202.
‘Visello’8,8Luunja Mõis840149,013114713.
‘Visello’7,2Männiku Piim721164,01181460 
‘Askari’8,4Sadala Agro957149,01252294 
‘Agronom’7,2Linnamäe*797149,01073276 
‘Visello’6,5Nuudi talu*800164,01066266 
‘Vambo’6,2Estonia *663149,0 924261 
‘Elvi’5,1Kõljala *638149,0 760122 
Talinisu
‘Ada’7,4Estonia 672227,0168010071.
‘Granary’7,3Clahel863219,015997362.
‘Ada’8,7Rämsi Agro866219,015997332.
‘Genius E’8,3Sadala Agro1007199,01652645 
‘Ada’6,4Clahel846227,01453607 
‘Olivin’7,8Üllar Kaaver*949199,01552603 
‘Olivin’7,2Mäe talu849199,01433584