Nüüdseks on juba üle aasta möödunud ajast, mil Euroopa Komisjon tegi formaal­sed ettepanekud ELi mitmeaastase eelarveraamistiku 2014–2020 ja ühise põllumajanduspoliitika reformimise kohta.

Mäletatavasti on komisjon teinud ettepaneku, et Eesti otsetoetused peaks uuel perioodil jõudma 58% tasemele ELi keskmisest. Europarlament tegi suve alguses omalt poolt ettepaneku, et Baltikumi toetuste tase peaks tõusma 65% keskmisest.

Käesoleva aasta lõpp või uue aasta algus peaks tooma lõplikud otsused mõlemas küsimuses, mistõttu konverents “Aasta põllumees 2012” on õige koht viimaste arengute analüüsimiseks.

Loodame, et see konverents aitab avada ühise põllumajanduspoliitika reformimise ja rahastamise laiemat konteksti. Oleme esinema kutsunud mõlema eelnõu läbirääkimistega tihedalt seotud inimesed Eestist, kuid otsuste vastuvõtmise keerukus ilmneb ka meie välisesinejate ettekannetest.

Põllumees on kriitiline

Teatavasti on Eesti põllumajandusorganisatsioonid komisjoni ettepanekutesse suhtunud kriitiliselt. Me ei küsi rohkem ega vähem kui võrdseid konkurentsitingimusi kõikidele ELi tootjatele. Maaülikooli teadlaste analüüsid on näidanud, et senine toetuste süsteem on ajale jalgu jäänud ega arvesta praegust tegelikku olukorda.

Oleme palju tähelepanu pööranud toetuste suurusele, kuid käesolev reform toob kaasa ka mitmeid muutusi, mis tekitavad põllumajandustootjatele lisakulusid.

Selle valguses teeb meid murelikuks, et Eesti põllumajandustoetused tõotavad uue perioodi alguses pigem väheneda kui suureneda. Riikliku lisamakse kadumisel on erilise surve all just need tootjad, kes kindlustavad meie toidulaua piima, teravilja ja lihaga.

Viimase aasta jooksul oleme koos oma Läti ja Leedu kolleegidega teinud aktiivset tööd Balti põllumeeste olukorra selgitamiseks. Arvukad kohtumised europarlamendis ja komisjonis on näidanud, et otsustajad ei ole just liiga hästi informeeritud meie põllumajanduse valulikest muutustest viimase kahekümne aasta jooksul ning selle tagajärjel tekkinud olukorrast. Kohtumistel näidatud andmed meie maakasutuse ja tootmismahtude drastilise vähenemise kohta on olnud nii kõnekad, et vähemalt mõistmist oleme oma vestluspartneritelt tunnetanud. Loodame, et mõistmise pinnalt sünnivad ka vajalikud otsused.

25 000 toetusallkirja

Siiras heameel on selle üle, et Eesti inimesed ja toidutarbijad on meie põllumeeste püüdlusi mõistnud. Suvel andis ju üle
25 000 eestimaalase oma allkirja põllumeeste toetuseks.

Usume, et need ligi 64 000 Baltimaades kogutud allkirja, mille Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile üle andsime, on olnud üks lüli ketis, mis ajendas härra Schulzi hiljutisel kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga meie põllumeeste püüdlusi toetama.

Arusaadavalt pole meie võitlus veel läbi. Otsused ELi eelarve ja Eesti põllumajandustoetuste üle on jõudmas otsustavasse faasi. Nii kogunevad ELi riigijuhid 22. novembril Brüsselisse, et püüda kokku leppida järgmise seitsme aasta finantsraamistikus. Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonid teevad jõupingutusi, et ka selle ülemkogu ajal oleks Balti riikide põllumeeste hääl ja nõudmised Brüsselis kuulda.

Kavandame meeleavaldust, mis oleks siis juba kolmas omataoliste reas. Usume, et kuigi meie demonstratsioonid on olnud Brüsseli bürokraatide kõikenäinud silmade jaoks rahumeelsed ja väikesed, annab meie järjekindlus selge sõnumi, et Balti põllumajandustoetuste küsimus peab saama mõistuspärase lahenduse.