Grüne Fee Eesti laiub Tartu külje all Eesti suurimal katmikalal. Aasta ringi köetavaid kasvuhooneid on ligi 6 ha. Kasvatatakse mitu tuhat tonni värsket kurki ja mitukümmend liiki salateid ning maitserohelist. Luunja ettevõte pakub rohelist värskust aasta läbi.

Esimesena Baltikumis võttis Grüne Fee Eesti kasutusele uudse lisavalgustusega tehnoloogia, mis võimaldab toota kogu aasta. Kasvuhoonetes hävitavad kahjureid kemikaalide asemel röövputukad. Kogu tootmine on automatiseeritud nii, et taimedel oleks kasvuks ideaalsed tingimused. Reguleeritakse filigraanselt temperatuuri ning doseeritakse milligrammi täpsusega toitaineid.

30 aastat kurgikasvatust

Energeetiku kõrgharidusega Raivo Külasepp on töötanud Luunjas kolmkümmend aastat. 1982 alustas ta toonases Luunja sovhoosis elektriinsenerina ja on nüüdseks tõusnud Grüne Fee Eesti ASi tegevjuhiks.

Külasepp meenutab, et kasvuhoonekompleks ehitati Luunjasse sügisel 1982. Igal aastal ehitati juurde paar kasvuhoonet. Algul kasvatati tomateid, kurke ja roose. Kurk kasvas vaid poolteisel hektaril kaheksast.

1990. aastate algul, kui maagaasi hind järsult tõusis, oli ettevõte pankroti äärel. Et ellu jääda, asutati 1993 Grüne Fee Eesti AS – Eesti–Soome ühisfirma, kus Soome kapitali osalus on 75%.

Alguse sai aastaringne kurgikasvatus. “Esimestel aastatel saime 60 kilo kurki ruutmeetri pealt, nüüd saame 125,” toob Külasepp esile.

Raivo Külasepp on suurte kogemustega innovaatiline juht. Soome kolleegidega võrreldes tuleb tal mitu korda keerulisemates oludes majandamist plussis hoida, sest meil ei toetata köögiviljakasvatajaid ja meie tarbija ostuvõime on madal. Ometi on Külasepp osanud arendada kasvuhoonemajanduse Luunjas tipptehnoloogiaga ettevõtteks.

Sellel mehel jagub nii võitlusvaimu kui sportlase võhma. Lisaks Tartu Neliküritusele on ta läbinud ka Vasaloppeti, Finlandiahiihto ja Dolomitenlaufi suusamaratonid.

“Omanikud meie tootmisprotsessi otseselt ei sekku, meil tuleb ikka ise hakkama saada,” ütleb Külasepp.

Eelmise aasta lõpul valmis ainulaadne poole hektari suurune kasvumaja, mida katab seestpoolt spetsiaalne valgust ja soojust peegeldav võrkkangas.

“Selles kasvuhoones on palju panustatud energiasäästule. Taimed on tõstetud kõrgemale kasvama ja nende jaoks on valgustus paigutatud nii lakke kui reavahedesse, et maksimaalselt toodangut välja pigistada,” räägib Külasepp. Ta ütleb, et kui eelmises kasvuhoones saadi 125 kg kurke ruutmeetrilt, siis uues on eesmärgiks 200 kg ruutmeetrilt.

“Praegu on kurgikasv nii intensiivne, et kahte päeva korjamisega vahele jätta ei saa. Uus kasvumaja annab juurde 900 kuni 1000 tonni kurke,” märgib ta. Kui uus tehnoloogia osutub majanduslikult tasuvaks, vahetavad nad ajapikku välja teisedki katmikalad.

Salati- ja maitserohelise kasvatus laiub 3–4 hektaril. Seemned saadakse Hollandist, Saksamaalt ja Soomest. Masinate abil külvatakse pottidesse till, lehtsalat ja jääsalat, osa seemneid pannakse mulda käsitsi. Siin on spinateid, basiilikuid, oblikaid. Müüki lähevad nii salatid kui kurgid läbi hulgifirmade. Osa toodangust eksporditakse.

Kahjumiga toota ei saa

“Viimased paar aastat oleme olnud küll plussis, aga kogu teenitud raha on läinud energia eest maksmiseks nii elektri- kui gaasimüüjatele,” räägib Külasepp. Uue kasvumaja ehitus koos liitumistega läks maksma ligi kaks miljonit eurot ja see raha on nüüd vaja tagasi teenida.

Praegu köetakse Grüne Fee katmikala maagaasiga. Põhiline osa elektrist tuleb omast käest – koostootmise tulemusel saadakse 41% energiast elektri ja 59% soojusena. Soojusenergia tootmisel tekkiv CO2 kasutatakse fotosünteesiks kasvuhoonetes.

“Täiustame oma tehnoloogiaid pidevalt. Selle aasta lõpul tuleb uus seade, kus saame ka süsihappegaasi generaatorseadmest, nii te laseme CO2 kasvuhoonetesse, et fotosüntees korralikult toimiks,” räägib Külasepp.

Soojust kasutatakse kütteks, aga probleem on selles, et elektrit tuleb juurde osta, samas liigset soojust pole kuhugi panna. Kõiki kasvuhooneid koos lisavalgusega köetakse aasta ringi, nii tarbivad kasvuhooned
6,5–7 mln kantmeetrit gaasi aastas. “See kuni 40protsendiline gaasihinna tõus lööb küll väga valusalt meie rahakoti pihta,” räägib tegevjuht.

“Igal tootel on omahind. Kui tarbija ei ole nõus kallimalt ostma, siis keegi ei saa kahjumiga töötada,“ toob Raivo Külasepp esile katmikala köögiviljakasvatajate raske seisu.

Grüne Fee tegevjuhi sõnul on meie köögiviljakasvatajate kõige suurem häda selles, et kogu aeg tuleb konkureerida mujalt Euroopast tulevate toodetega.

“Importköögivili võib olla viletsam, aga hind on olematu, sest suurriigid toetavad otseselt või kaudselt oma tootjaid, nii et neil on võimalik toota odavamalt,” ütleb Külasepp. Seetõttu loodavad köögiviljakasvatajad, et katmikalal tootvatele aednikele hakkab ka Eesti riik tähelepanu osutama, nii nagu kõik naaberriigid seda teevad.

“Anname tööd sajale inimesele. Me ei taha, et inimeste töökohad kaoksid ning et värske kodumaine roheline poeletilt puuduks,” ütleb Raivo Külasepp.



KOMMENTAAR

RAIMOND STRASTIN
Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Raivo Külasepp on väga tasakaalukas, abivalmis ja ratsionaalne inimene. Ta on aastaid hingega Eesti aianduses tegutsenud. Temata poleks Grüne Fee kindlasti see, mis ta praegu on.

Grüne Fee Eesti AS on oma valdkonna lipulaev mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis, seda nii uudse tehnoloogia poolest kui tootmismahult. Lisaks koduturule on ettevõte ka tugevasti ekspordile orienteeritud. Grüne Fee on Eestis üldse ainuke aasta ringi katmikalal toimetav ettevõte.

Raivo Külasepp on ettevõttesse kõvasti panustanud ja ettevõtet arendanud, samas on ta ka ühiskondlikult aktiivne. Näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas on ta nõukogu liikmena hoidnud aiandusküsimusi alati päevakorral ja seisnud oma valdkonna tootjate eest.



KANDIDAAT

RAIVO KÜLASEPP
Grüne Fee Eesti AS

- Luunja vald, Tartumaa.

- Aiandus: värske kurgi, salatite ja maitserohelise kasvatus.

- Aastas toodetakse värsket kurki 2500 t, salateid ja maitserohelist 8,55 mln tk.

- Kasvuhooneid ligi 6 ha.

- Maad omandis 22,4 ha.

- Tootmine automatiseeritud, uudne tehnoloogia, bioloogiline kahjuritõrje.

- Elektri ja soojuse koostootmine oma katlamajas. Soojusenergia tootmisel tekkiv süsihappegaas kasutatakse kasvuhoonetes fotosünteesiks, vabaneb hapnik.

- 100 palgatöötajat.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Igal aastal on konkursil “Aasta põllumees“ osalenud ka Eesti Aiandusliidu liikmed. Tänavu esindab köögiviljakasvatajaid Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp, eelmisel aastal osales Seedri Puukooli omanik Elmar Zimmer Viljandimaalt.

- Seni on “Aasta põllumehe” konkursi iga kolme aasta järel võitnud aianduse esindaja. Nii kuulutati 2003. aastal võitjaks Johannes Valk. 2006 pälvis tiitli köögiviljakasvataja Kalle Reiter ning 2009 köögiviljakasvataja
Mart Timmi.