Olgugi, et 19. augusti keskpäevaks olid pilveluugid vihmale valla, ei takistanud ilm tähtsündmusest osa võtmast. Enne kui küla sädeinimene Eli Nevski kohalolnuile päeva tähtsust lahti seletama hakkas, kõlas Märjamaa segaansambli Ceres esituses riigihümn.

„See on väga oluline tamm meie küla jaoks. 78 aastat tagasi istutas tore kohapealne seltskond siia tamme kindralmajor Johan Laidoneri auks ja see ristiti Laidoneri tammeks. Nüüd on väiksest taimest sirgunud suur ja võimas puu. Ta oli vahepeal teiste puude varju jäänud ja mõned aastad tagasi püüdsime me oma külarahvaga ta iseseisvaks ja nähtavaks teha. Selles kohas on eriline aura ja me tahame alati siia koguneda," rääkis Eli Nevski.

Päeva aukülaliseks oli poliitik Trivimi Velliste, kes rääkis pikalt ja põhjalikult Laidoneri elust, Eesti taasiseseisvumisest, olukorrast riigis ning sellest, miks meie väike Eestimaa ja siin elav rahvas peaksime rõõmu tundma ja oma vabaduse üle uhked olema.

 „Mul on hea meel olla selle tamme all, vihm ei sega kunagi ühtegi väärt ettevõtmist. Vihm on väikseim asi, mis meid ajaloos on seganud muude ajalookulgude kõrval. See ilm annab ehk sära rohkemgi kui päikesepaiste.

Kakskümmend üks on ilus arv. Paljud siinolijaist mäletavad päeva 21 aastat tagasi.

Järgmise aasta 27. märts on meile aga samuti ajalooline päev: siis ületame esimese EV eksisteerimise numbri. Esimene Eesti Vabariik eksisteeris täpselt 7890 päeva, 24. veebruarist 1918 kuni 17. juunini 1940. Meie esimeses vabaduspõlves katkestas selle päevade arvu jätkamise kõiki lepinguid rikkudes Punaarmee, mil nad okupeerisid meie riigi.

Meie uus vabariik osutub pikemaks, kui eelmine vabaduse aeg. Seda muidugi juhul, kui meid taas ei okupeerita...," rääkis Trivimi Velliste.

Seejärel eemaldasid Põlli küla mehed teabetahvlilt katte. See jagas teavet, et 1934. aasta 11. veebruaril peeti Põlli külas Eesti ajaloo suurkuju, sõjajõudude ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri sünnipäevaaktust, järgmised edasised kirjutised ja fotod räägivad, et Põlli rahvas istutas kindral Laidoneri auks tamme sama aasta kevadel.

Ametlikel andmetel pole kirjas, et kindral ise siin oleks käinud, aga kohalike seas levis kuuldus, et kindral olnud kohal erariietes, ta tunti ära.

Eli Nevski lisas, et rahva seas levinud kuuldus Laidoneri kohalolekust on ainsaks niidiotsaks, millega nad kindrali seost oma kodukülaga seostavad. Uhke tamme kõrvale tahavad nad paigutada ka kivi millele tuleb kiri „Laidoneri tamm".

Trivemi Velliste kinkis külarahvale Anne Velliste koostatud ajaloolise raamatu „Iseolemise vägi". Külavanem Mati Gubinski ulatas vastu väikese brošüüri Põlli küla tegemistest. Vihmane päev lõppes laulude ja ühise tordisöömisega.