Mõne aasta eest astus Võrtsjärve ääres tegutseva OÜ Karpo juhataja Kalev Nurk sisse ühe põllumajandust varustava firma kontoriuksest. Koht oli Tallinna eeslinn ja kell näitas 8 hommikul. “Enne ma siit ära ei lähe, kui oma 200 000 krooni kätte saan,” ütles ta. Kella kaheks oli raha käes.

Siis kasvatas OÜ Karpo veel seemnevilja. Alguse sai ettevõte aga omaaegsest tugevast Vambola kolhoosist, mis muudeti 1993. aastal põllumajandusreformiga 15 osaks. “Kampaania korras,” ütleb Nurk selle kohta.

Osast kolhoosist sai kartulihoidla ja sellest kasvas välja firma nimega Karpo (lühend esitähtedest kartul–potato). 1995. aasta aprillis osteti erastamisagentuurilt Tarvastu jõe kaldal asuv tärklisevabrik. “Meil jäi palju praakkartulit üle ja otsustasime tärklisetehase ära osta,” selgitab Nurk.

Osalema kutsuti teda ka Lekto ja Pepsico Eesti projektis. See ettevõte pidi hakkama tootma krõpsukartulit. Ettevõtjad lubasid kõik kartuli kokku osta, ent kadusid peagi ära ja seetõttu lõpetas nii mõnigi katrulikasvataja pankrotiga. Siis lõppes ka Karpos kartulikasvatus.

Tärklise tootmisele tegi lõpu 1997. aasta rikkalik kartulisaak Euroopa Liidus, kui endise Ida-Saksamaa tehased ujutasid Eesti üle odava tärklisega, lüües hinnad alla. “Kiristasime hambaid, sest 1999. aastani tuli erastamisagentuurile maksta,” on Nurgal siiani okas hinges.

Laut vähempakkumisega

Praegu on peasuund piimatootmine. “Arengut näen piimatootmises, sest Eestis kasvab kõige paremini ikkagi rohusööt,” arvab Nurk. “Piimatootmises võime Euroopaga võistelda, aga kuidas sa võistled viljatootmises Saksamaaga, kus maa boniteet on 98?”

Piimatootmisega alustati Karpos 2000. aastal, kui osaühing võttis üle Vardja farmi. “1993 oli seal 550 lehma ja 250 mullikat. Kui meie Vardja farmi kätte saime, oli järele jäänud 90 lehma ja need olid sellised, mis ka Valga lihakombinaadile ei kõlvanud.”

Nurk meenutab, et siis hakkasid nad küla pealt loomi kokku ostma, sest oli teada, et kehtima hakkab piimakvoot, mis anti lehmade arvu ja keskmise toodangu alusel. Seetõttu võib Vardja farmis praegugi mustakirjude lehmade kõrval näha punasekirjusid holsteine ja mõnd hallikat šviitsi tõugu lehma.

Kõige hullem oli Nurga meelest see, et töörahvas oli laiali jooksnud – polnud kedagi, kellele toetuda. Esimeste kuulutuste peale tulid vaid läbirändajad.

Siis hakkas Nurk Soe külas kortereid kokku ostma, sest kuidas sa kutsud inimesi tööle, kui pole elamispinda pakkuda. Nüüd on neil kaheksa korterit.

Praeguseks on kaader paika saanud, enim kiidab boss farmijuhataja Ülle Ajat, kellega koos hakati mõtlema, milline võiks olla OÜ Karpo uus laut. Leiti, et see peab olema puitsarikatega soojustatud laut, sest külmlauda koht pole Nurga meelest Eestis.

Uus lüpsikarjalaut valmis mullu oktoobris. See on vanaga kokku ehitatud, nii et piimaruum, puhke- ja olmeruumid, samuti farmijuhataja kabinet on uue ja vana lauda vahel.

Ettevõtte 380 lüpsilehma on vabapidamisel ja neid lüpstakse kaks korda päevas DeLavali
2 x 10 lüpsiplatsil.

Kõige erilisemad on Vardja farmi juures lilled. Rajatud ja veel pooleliolevaid lillepeenraid on igal pool, lillepotid on ka postamentidel farmi ukse ees, siseõue aga kaunistavad amplid. Kõik see on farmijuhataja ja laudanaiste kätetöö.

Uus laut ehitati laenu ja investeeringutoetuse abiga. Kuna mullu oli põllumajandusele hea aasta, julges Nurk teha veel ühe triki. Ta kutsus vähempakkumisele neli panka – Swedbanki, Nordea, SEBi ja DNB. “SEB ja DNB võitlesid kõige visamalt, lõpuks jäi DNB peale,” on Nurk rahul. Laut läks maksma ligi miljon eurot, millest PRIA toetus on 361 163 eurot.

Investeering on tehtud, nüüd peaks hakkama tõusma ka piimatoodang. Praegu on see veidi üle 7000 kg lehma kohta.

Küla pealt kokku ostetud segatõugu lehmadest ja vanast punasest Vardja karjast hakkab Ülle Aja aretustöö tulemusel välja kujunema holsteini kari, kus segi punasekirjud ja mustakirjud holsteinid.

Kraavid korda

Aja kinnitusel on punasekirju holstein tugevama tervisega ning nende osakaal karjas suureneb. Karpo lehmad püsivad karjas keskmiselt viis laktatsiooni ja praegu läheb Valiosse 7500 liitrit päevas. Aga trend on tõusule.

Oma teraviljast valmistatakse ise jahu. Tänavu on Karpos esimest aastat maas ka 34 ha maisi, kõik ikka piimatoodangu tõusu nimel. “

Kuigi Kalev Nurk on õppinud agronoomiat, ei jää tema teadmised alla neile, kes on lõpetanud maaparanduse. Sest suur osa tema põllu- ja rohumaast asub Võrtsjärve kaldal Tarvastu poldril.

Mullu sai MPÜ Tarvastu Polder PRIA kaudu maaparandustoetust, et rajada uus peakraav, mis viib liigniiskelt maalt vee ära Võrtsjärve.

Seda, et Tarvastu poldri toetust kasutataks sihipäraselt, võib aga igaüks ise vaadata – uus peakraav suundub võsa vahelt noolsirgelt Võrtsjärve poole.

Praegu töötab Nurk uue projekti kallal. Nimelt oli Võrtsjärve ääres kunagi ka liigvee kogumise bassein ja pumbajaam. Järveäärse tee alt läheb aga automaatklapiga toru järve. Klapp peaks avanema siis, kui kogumisvee tase ületab Võrtsjärve oma.

Kuna omal ajal vee kogumisbasseini toonud kraavid on täis kasvanud ning pumpla ei tööta, ei muutu kevadel ka veetase. See on tekitanud hulganisti võsastunud heinamaid.

“Tahaks kraavid ja tiigi korda saada,” võtab Kalev Nurk plaanid kokku. “Nii saaksin sadakond hektarit maad juurde.”



KANDIDAAT

KALEV NURK
OÜ Karpo

- Viljandimaa, Tarvastu vald.

- Piima toodetakse aastas 2000 tonni.

- Maad 1650 ha.

- Teravilja 900 ha, rapsi 300 ha.

- Teravilja aastatoodang 4000 tonni.

- 30 töötajat.

- Piim turustatakse Tartumaa Piimatootjate Ühistu kaudu.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Žürii väljasõit Kesk- ja Lõuna-Eesti kandidaatide juurde toimub tänavu 11.–12. juulil.

- 2012. aasta žüriisse kuuluvad: Are Selge (žürii esimees), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Aivar Viidik, Silja Lättemäe (Maaleht), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Ivo Eenpalu (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Kalvi Kõva (Riigikogu maaelukomisjon), Andres Luus (põllumajandusministeerium), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Avo Samarüütel (aasta põllumees 2011).

- “Aasta põllumees 2012” konverents ja lõppüritus toimub 30. oktoobril Tallinnas.



KOMMENTAAR

SULEV KUUS
Tartumaa Piimatootjate Ühistu juhatuse esimees

Kalev Nurk on hästi rahulik ja tasakaalukas ega tee läbimõtlematuid otsuseid. Samuti on ta koostööaldis ja hindab ühistegevust ning see on toonud talle ka kasu.

Ta rajas korraliku uue lauda, kust tuleb meile kvaliteetne piim.

Karpo OÜ juht võtab aktiivselt osa õppepäevadest ja õppereisidest. Meilt ei küsi ta mitte ainult nõu, vaid ka annab seda, näiteks milliseid õppepäevi korraldada või kuidas ühistegevust teha.