“Põhiseaduse eelnõu ettevalmistamise ajal olin üsna kindlalt arvamusel, et see peab vastu vähemalt nelikümmend aastat,” kõneleb omaaegse Põhiseaduse Assamblee liige ja vandeadvokaat Jüri Raidla. “Täna olen sunnitud oma toonast arvamust korrigeerima.”

Põhjus pole seaduses endas, vaid muutustes, millega on praegu silmitsi eurokriisi lahendada püüdev ja riigieelarvete üle suuremat kontrolli taotlev Euroopa Liit. “Suure tõenäosusega seisab Eesti peatselt uue valiku ees: kas minna kaasa föderatiivse Euroopa kujunemisega või jääda sellest kõrvale,” väidab Raidla.

Põhiseaduse väljatöötamise ajal justiitsministrina töötanud Raidla sõnul põrkub EL päev-päevalt üha suuremate probleemidega, mida konföderatiivne organisatsioon ei suuda lahendada. “Juba ammu on alanud liikumine föderatiivse Euroopa Liidu poole,” nendib ta.

Seni on enamik tipp-poliitikuid nii Eestis kui ka Euroopas seda ilmselget protsessi aga eitanud. Kesksete põhjustena nimetab vandeadvokaat “riigiõiguslikku ebamusikaalsust” ja poliitilist hirmu nostalgiliste häälte kaotamise pärast.

Põhiseaduse sünni ja rakendamisega seotud teeneka juristi arvamus on, et uue põhiseaduse ettevalmistamisest seoses ELi riigiõigusliku staatuse muutumisega ei ole pääsu. “Tehkem seda tasa ja targu ning alustagem selle tööga pigem varem kui hiljem,” soovitab Raidla, kes pooldab Eesti ja Euroopa sügavamat integratsiooni. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste on sama meelt.