Teist kevadet käib Eestis Rootsi külvimeister Carl Gudmundsson, kes meie põllumehi töö käigus õpetab ja näidispõlde külvab. Tema elukutse on demodriver ja ta käib ka paljudes teistes Euroopa riikides põllumehi koolitamas.

Eestis on ta külvanud 30–40 põllul. Sel aastal on Carl Gudmundsson käinud Vändra OÜs, Kõo Agros, Madis Ajaotsa Pilsu talus, Selja OÜs ja mitme teise juures.

Kõige parem põld oli Kehtnas

“See on kõige parem põld, mis ma siin Eestis näinud olen!” kiidab Carl Gudmundsson Kehtna Mõisa OÜ heinaseemnepõldu Raplamaal Keava raudteejaama tee ääres.

Kehtna Mõisa agronoom Marko Satsi möönab, et see ongi üks kõige paremini haritud põlde, sest sinna külvatakse heinaseeme ja põld peab olema puhas, ühtlane ning tasane.

“Sügisel randaalisime, kevadel panime läga ja sellegi randaalisime mulla sisse,” selgitab agronoom.

Põllumajandusharidusega Carl Gudmundsson teeb demokülve Väderstadi külvikutega. Noor masinamees on Eesti põldurite seas kiiresti populaarsust võitnud.

Suurim mure – mullaniiskuse säilitamine

“Minule ta just praktilisi nippe andiski,” kiidab Tartumaa teraviljakasvataja Madis Ajaots. Tema juures külvati tänavu koos Carliga rapsi.

“Ta rääkis väga põhjalikult, miks on vaja külvi eel põldu kultiveerida, kuigi ka külvikutel on mullaharimisagregaadid olemas,” selgitab Ajaots.

“Tema mõte oli, et põld tuleks kultiveerida, ja kultiveerida sügisel, siis tekiks kevadel, kui mulla liigse kuivamise oht suur, vähem niiskuse kadu.” Ajaots lisab, et tema maadel on mullaniiskus suur probleem ning et tema hindab koostööd Rootsi külvimehega väga.

“Kündmine jätab põllule künnivaod,” seletab Carl oma mõtte lahti. “Kui tasandad põldu kevadel, tõmbad kuiva künniviilu künnivakku ja saad ebaühtlase niiskusega põllu.”

Ta rõhutab, et kui külvieelsel mullaharimisel midagi valesti teha, siis võid hiljem kui tahes palju väetist panna, aga maksimumsaaki enam ei saa.

“Talupidamise jaoks pole kindlaid reegleid,” räägib mees ega taha sellepärast ka öelda, mis on parem, kas kündmine või minimeeritud harimine. “Õige ajastamine on minimeeritud harimisel suurema tähtsusega,” märgib ta siiski.

Kündmise kahjuks ütleb ta aga sama mis Eesti teadlasedki – kui mulda pidevalt künda samal sügavusel, tekib küntud pinna all nn künnitihes, mis vett läbi ei lase, ja see rikub mulla niiskusrežiimi.

Põld lihtsalt “sõidetakse läbi”

Kuigi Carl räägib silmade särades sellest, kui kiire on Eesti põllumajanduse areng ja kui huvitav see on, toob see tema meelest ka probleeme kaasa.

“Eesti farmid kasvavad hektarite poolest väga kiiresti ja kogu muu mänedžment peaks järele jõudma, aga ei jõua,” ütleb Rootsi külviproff.

Olenevalt põllumajandusettevõttest on probleemid erinevad: tempot ei jõuta pidada vahel masinapargi, vahel tööjõu või teadmistega. “Kuna põlde on palju, ei jõuta kõiki mullaharimistöid teha õigel ajal ja piisava põhjalikkusega,” hindab Gudmundsson.

Ta räägib, et nii Rootsis, Inglismaal kui mujal, kus ta külvidemosid teeb, on farmid väiksemad. “Ettevõtte juht on samal ajal ka töötaja ja üht põllutööd tehes mõtleb ta juba sellele, kuidas järgmist võimalikult hea teha oleks,” selgitab ilma näinud mees.

Eestis on paraku nii, et on ettevõtte juhid ja on töölised ning tööline ei mõtle sageli asjadele nii põhjalikult. “Põllud lihtsalt sõidetakse läbi,” kritiseerib rootslane.

Marko Satsi tunnistab, et peab sellega nõustuma: “Kui mees teeb hooaja jooksul rohkem eri töid põllul, on ta selles jadas paremini sees ja ka tulemused on paremad,” kinnitab Kehtna Mõisa agronoom.

Carl Gudmundsson arvab, et Eesti põldurid võiksid olla oma tegemiste suhtes kriitilisemad. Tema meelest on viga ka see, et ei seata endale piisavalt kõrgeid eesmärke.

“Eestis on suured põllud ja mõnikord arvatakse, et saak võib olla kehvem, vajaliku viljakoguse saab nagunii kätte. Lääne-Euroopa farmer seda endale lubada ei saa, talle on maa hind kallim ja tema peab väiksema põllu pealt sama koguse vilja kätte saama,” ütleb Gudmundsson.

Samas märgib ta, et Eesti teraviljasaake pole õige ka kehvaks pidada. “Teil on väga häid farme väga kõrgete saakidega, aga palju on ka madala toodanguga ja need viivad keskmise alla.”