“Miks ei koolitata maaülikoolis ega kutsekoolides lihaveisekasvatajaid? Oleme kõik iseõppijad, ometi on Eesti karjades juba üle 47 000 lihaveise ja karjakasvatajaid tuleb üha juurde,” küsib Piira talu peremees Kalmer Visnapuu.

Ta rõhutab: “Eestis on 50 protsenti põllumajanduslikust maast rohumaa, mida saab ja peab väärindama lihaks läbi veise.”

Visnapuu on lihaveisekasvatajate seltsi aseesimees ja seisab igal sammul selle valdkonna mõjukuse tõstmise eest.

Eesmärk on hooldatud keskkond

Kalmer Visnapuul on puhtatõuline simmentali kari ja nuumafam Piira talus. Põhiliselt simmentali ja herefordi ristandeid peab ta aga Kadrina vallas asuvas Pariisi farmis, kus on umbes 200pealine kari. Kui vasikad võõrutatakse, tuuakse need nuumafarmi Piirale.

Lisaks tegutseb FIE Kalmer Visnapuu ettevõte Valgamaal Karula vallas Taropedaja talus. Seal asub 30pealine herefordi ja 30pealine simmentali aretuskari.

Kokku hooldavad Visnapuu lihaveised 1000 ha karja- ja heinamaid. Lisaks kasvatab mees teravilja umbes 600 hektaril Lääne-Virumaal. Söödavili kasutatakse peamiselt oma nuumafarmis, toiduvili ja raps eksporditakse Kevili vahendusel.

OÜ Piira Talu keskus – masinakeskus, kontor ja nuumafarm – on koondunud Lääne-Virumaale Vinni valda Piira külla.

“Piira talu on keskne majandusüksus, siit käib kogu taime- ja loomakasvatuse juhtimine ning planeerimine. Tänu pühendunud ja suurte kogemustega töötajatele saame samade masinate ja inimestega oma farmid korralikult majandatud. Karulas aga hooldavad lihaveisekarju minu vennad, kes on mõlemad samuti talupidajad,” selgitab Visnapuu, kuidas ta on suutnud üle Eesti laiali olevat ettevõtlust juhtida. “IT abita oleks see ilmselt võimatu.”

Kalmer Visnapuu rõhutab, et õige lihaveis on rohumaaveis. See tähendab, et ammlehmi söödetakse ainult rohusöötadega – suvel karjamaarohi ja talvel rohusilo, nuumloomadele antakse lisaks muljutud otra.

Piira talu majandab keskkonnasõbralikult, viljapõllud saavad orgaanilist väetist, ammlehmakarju ja püsirohumaid majandatakse vastavalt mahetootmise nõuetele.

Kalmer Visnapuu on EPAs õppinud hoopis metsandust. Pärast EPA lõpetamist töötas ta algul Taheva metskonnas, pärast Vinni sovhoosis metsaülemana.

“1991. aastal hakkasin ettevõtjaks, metsamajandus oli minu põhitegevus, lihaveisekasvatus aga hobi. Praeguseks on hobi ja põhitöö oma kohad vahetanud,“ muheleb peremees.

Ta selgitab, et tema eesmärk on hooldatud keskkond, olgu tegu siis metsaga või põllumajandusmaastikega.

Tõi esimesed lihaveised Karulasse

Lihakarjaga alustas Visnapuu oma kodutalu maadel, mis on suguvõsale kuulunud juba kaheksa põlve. Kuna Karula rahvuspargis asuvaid talumaid oli vaja hooldada, tõi ta esimesed herefordid kuppelmaastikule eelkõige keskkonnahoiu eesmärgil.

Välisreisidel nii Soomes kui Šveitsis äratasid Visnapuus huvi suurekasvulised rahulikud simmentalid. See helekollast või helepruuni värvi tõug pärineb Šveitsist, tõu suurimad väärtused on kõrge piimatoodang ja väga hea liha.

Šveitslased ise peavad simmentale lihaveiste ristamisel kõige tähtsamaks aretuskomponendiks, kuna kõrge piimakuse tõttu kasvavad vasikad kiiresti.

Nii tõigi Visnapuu esimese partii simmentale Valgamaale Karula rahvusparki juba 2003. aastal, kui ostis Rootsist kümme puhtatõulist mullikat, kellest sai alguse simmentali aretuskari.

Nüüdseks on tal 70 aretuses kasutatavat simmentali ammlehma, keda seemendatakse ETKÜst ostetud tippspermaga. Tõuloomi müüb ta üle Eesti.

“Simmental on suurekasvuline loom, tal on head emaomadused ja ta sobib hästi meie rohumaadele,” leiab Visnapuu.

Kuna praegu huvi lihakarjakasvatuse vastu aina kasvab, siis oma tõuloomadest lahti saamisega tal probleeme pole. Lihaloomad lähevad aga MTÜ Liivimaa Lihaveis kaudu müügiks nii lihatoodetena Eesti turule kui ekspordiks.

“Tõuloomad jäävad kõik Eestisse, aga lihaloomi müüme ka Türki,” selgitab Visnapuu. Samas märgib ta, et kui tänavu sünnib Eestimaa karjades 20 000 vasikat, siis neist ainult 2000 suudab eestimaalane ära süüa, nii et 80% veiselihast tuleb eksportida.

“Möödunud aastal eksportisime 50 protsenti lihast, sel aastal loodame eksportida juba 80 protsenti. Loodan, et tulevikus väheneb elusveiste väljavedu ja suureneb kvaliteetsete lihatoodete eksport,” räägib Visnapuu.

Konkureerivad Lõuna-Ameerika veiselihaga

Tänavu käivitus kolme Balti riigi veisekasvatajate ühine turu­arendusprojekt “Baltic Grassland-Beef”.

“Koostöös Šveitsi partneritega kavatseme asendada osa Argentina–Brasiilia veiselihast Baltikumi omaga. Lihatooted jõuavad Šveitsi ja euroliidu turule farmeritele kuuluva kaubamärgi “Baltic Grassland-Beef” all,” toob Visnapuu esile meie loomakasvatajate uue võimaluse. Ta loodab, et euroliidu turul hakatakse Baltikumi veiseliha ostma üha rohkem kui Brasiilia või Argentina oma.

Viimaste aastatega on veiseliha tarbimine tunduvalt kasvanud ka Eestis. Nii on hea restorani tunnuseks see, et seal kasutatakse kvaliteetset kodumaist lihaveiseliha.

Ometi tuleks Visnapuu sõnul veiseliha tarbimise kultuuri Eestis tunduvalt tõsta.

“Kõik, mida oleme saavutanud nii toote- kui turuarenduses, on karjakasvatajate endi visa töö. Oleme loonud ise turu, kasvatanud tarbijat, harinud töötlejat, riigi tugi on väga napp olnud,” kritiseerib parim lihaveisekasvataja.

Ta rõhutab, et ühistegevus on ka nende valdkonnas möödapääsmatu. “Parim näide lihaveisekasvatajate koostööst on see, et kaubamärgid Eesti Lihaveis, Liivimaa Lihaveis ja Eesti Mahe kuuluvad farmeritele,” loetleb Piira talu peremees.

Suurt rõõmu tunneb ta selle üle, et esimene põlvkond noori on juba lihaveisekasvatajate peredes üles kasvamas. “Loodan, et noorte hulgast tuleb meile juurde pühendunud ja haritud lihaveisekasvatajaid,” unistab Kalmer Visnapuu.



KANDIDAAT

Kalmer Visnapuu
OÜ Piira Talu

- Vinni vald, Lääne-Virumaa.

- Lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus.

- Kolmes farmis kokku üle 500 lihaveise: simmentalid, herefordid ja ristandveised.

- Lihaveistest müüakse 1/3 tõuloomadena, 2/3 lihaloomadena.

- Vilja- ja rapsimüük 2000 t aastas.

- 1000 ha-l hooldatakse rohumaid, 600 ha-l teraviljakasvatus.

- Omandis 700 ha maad.

- 8 töötajat.

KONKURSS

“Aasta põllumees”

n Maaleht ja Eesti Põllu­majandus-Kaubanduskoda korraldavad konkurssi
“Aasta põllumees” juba
12. korda, et väärtustada laiema avalikkuse silmis põllumehe ametit.

- Ootame väärikaid kandidaate konkursile ka tänavu, et tunnustada oma piirkonna töökaid-ettevõtlikke maainimesi. Kandidaatide esitamise viimane tähtaeg on 21. mai.

- Oma kandidaate saavad maamajanduslikud organisatsioonid esitada Maalehe toimetusse kirja teel märgusõnaga “Aasta põllumees” aadressil 10151 Tallinn, Narva mnt 13, Maaleht
või e-posti teel silja.lattemae@maaleht.ee.

- Kandidaadi ankeedi saab Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehelt.

- Tiitli aasta põllumees
on pälvinud 13, elutöö­preemia kaks põllumeest.

- 2006. aastast saab konkursivõitja auhinnaks ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia.