Raamatukogu oli välja pannud ulatusliku näituse kõigi loomingust ja ettekandeid ilmestasid pildi- ja faktislaidid kirjanike kohta.

Pikemalt tehti juttu Mart Rauast, tema kahest kirjandusega seotud abikaasast Lea Raud-Nurksest ja Valda Rauast, nende lastest Eno ja Anu Rauast, Eno Raua ja Aino Perviku lastest Rein, Mihkel ja Piret Rauast. Perekonnas on neli lastekirjanikku, neli luuletajat, pedagoog ja väikelaste kõne uurija, maailmakirjanduse tippteoste tõlkijaid, polüglott, japanist, kaks professorit, ülikooli rektor, kunstnikke, muusikuid. Kui palju andeid on ühte perekonda antud!

Enamus neist on seotud lastekirjandusega, siis oli praegustel kuulajatel - kõik juba vanaema või vanavanaema seisuses daamid, eriti huvitav meelde tuletada omal ajal loetut ja etteloetud raamatuid meie lastekirjanduse parimatelt kirjanikelt.

Ettekanded tegid Vaike Sinisalu, kes oli ka kirjandusõhtu idee algataja, Astrid, Tiiu Grünthal ja allakirjutanu.

Kirjanduslikke vahepalu lugesid pr Juta Haasma, õpilased Diana Hamidžanova, Anete Tomingas, Birgit Veermets.

Kui kirjanike vanema põlve esindajate looming pakkus pisut nostalgiat ja meenutamist, siis eriti põlema mindi ja tekkis väga äge arutelu just noorema põlvkonna esindajate loomingu ümber. Eriti vastakaid arvamusi tekitas Mihkel Raua raamat "Musta pori näkku". Oldi üsna pahased, et kuidas ikka niimoodi tohib avalikkuse ette tulla oma noorpõlve kireva eluga. Aga leiti sellest ikka ka positiivset, et vähemalt raputas ta mingit kihti ühiskonnast päris põhjalikult.

Küllap ta pakkus oma ülisuure lugejamenuga ka midagi enamat kui ainult imetlust julgest sõnakasutusest... Juba järgmisel aastal on põhjust Raua perekonnast taas rääkida, sest 15. veebruaril tähistatakse kõigis raamatukogudes ja koolides Eno Raua 85. sünniaastapäeva.