Eesti teatri selle (2012. aasta - toim) parimaks naisnäitlejaks pärjatud Katariina Unt teenis tiitli välja Nisa osa eest enda dramatiseeritud monoetenduses “Nisa”. Laureaadi interv­juu asemel kutsub ta rahvast hoopis teatrisse.

***

Mul on üks mälupilt Katariinast, kes siis oli veel Lauk, mitte Unt. Ja kes näitleja on olnud nimest olenemata. Arvan, et aasta oli 2005. Suvi oli ja Raikkülas Paka mäel tehti August Kitzbergi näidendi “Libahunt” proovi. Näitlejad said esimest korda pastlad jalga. Libeda tallaga.

Katariina lausa suusatas pasteldega mäenõlval. Lavastaja kamandas, et võta need jalast, kukud ennast puruks. Juba arutati, kuidas nahktaldadele kumm alla kleepida. Katariina ei jätnud jonni ja tegi oma Tiina osa just selle suusasammuga, ise põhjendades, et äkki oligi vanasti pasteldes nii libe, kuid saadi hakkama.

See oli paras ballett iidsel Eesti rahva kärajate mäel. Proovitegemises oli ka harvanähtavat väge. Eriti vägev on, et see saab tekkida ebakindlast jalgealusest.