“Kuum ilm ei lase viljal normaalselt kasvada, siin-seal lööb üksikuid põualaike välja, ka tuleb ette talinisu ennakvalmimist ja raps lõpetas õitsemise kiiremini, kui oleks võinud,” annab Eino Härm olukorrast ülevaate.

Iga tema lauset kuulatakse suure hoolega, sest Eestis pole palju neid mehi, kel on nii suured põllumajanduskogemused ette näidata.

Eino Härm on kureerinud agronoomina Eesti põllumajanduse ühe lipulaeva, AS Tartu Agro põlde juba aastakümneid. 70aastane agronoom on sirgeselgne ja kergejalgne – raske põllutöö värskes õhus on selle mehe tervisele ainult kasuks olnud.

“Härm on teinud oma tööd väga suure põhjalikkuse ja tasa­kaalukusega, ta on nii pühendu­nud, et on varavalgest hiliste õhtu­tundideni tööl ja pole elu jooksul kordagi töökohta vahetanud,” tunnustab Tartu Agro juhataja Aavo Mölder kauaaegset kolleegi, kellel saab kolme aasta pärast 50 aastat agronoomistaaži täis.

Mölder lisab, et tänu suurtele kogemustele on Härmil ülevaade nende firma kõigist valdkondadest, lisaks on ta innukalt teinud ka ühistulist tööd, juhib praegugi kaht maaparandusühistut.

Esimene ülemus oli Rüütel

Kui Eino Härm noore mehena, EPA agronoomi diplom taskus, 1964. aastal Tartu näidissovhoosi tööle suunati, alustas ta tööd põllubrigadiri abina.

Tartu näidissovhoosi direktor oli sel ajal Arnold Rüütel, kes töötas selles ametis aastatel 1963–1969. Oma esimest ülemust meenutab Eino Härm hea sõnaga: “Arnold Rüütel oli ise ka noor mees, kui mind tööle võttis, siis läks ta mõneks ajaks Rootsi ja Taani ning kui tagasi tuli, algas meil majandis intensiivne murude rajamine ja heakorratöö.”

Eino Härm mäletab, kuidas paari aastaga rajati korralikud teed, heakorrastati hoonete ümbrus, külvati muru, võeti maha võsa ja tehti ka tee­ääred korda. Näidismajand sai väliseltki uue ilme. “Kõik need niidetavad teeäärsed alad on rajatud Rüütli ajal.”

Härm sai peagi Rahinge osakonna juhatajaks, kellena töötas kümmekond aastat. Just sel ajal ehitati Rahingele esimest suurfarmi, laudad rajati enam kui 1000 lehmale. “Minu tööks oli neile loomadele söödatootmist korraldada. Sealt sain esimesed kogemused suurfarmi sööda­baasiga varustamisel.”

Hiljem sai sovhoosist Tartu Riigimajand, praegune AS Tartu Agro. Rüütli kunagine kabinetisisustus on muutumatuna säilitatud tänaseni, sealt kureerib nüüd Tartu Agro tegemisi Aavo Mölder. Eino Härm on praeguses aktsiaseltsis üks osanikke ja kuulub ka ASi nõukogusse.

Pingutab silo nimel

“Olen veisekasvatusega seotud olnud kogu elu, nii et kogu aeg on tulnud täiendada eelkõige söödatootmist,” räägib Härm, kes on täiendanud oma teadmisi nii Lääne-Euroopas kui USAs.

Kuigi ta oli õppinud agronoomiks, kaitses põllumajandusteaduste kandidaadi väitekirja samuti veisekasvatuse alal 1974. aastal.

Juba aastaid on ta ettevõtte taimekasvatuse üldjuht, tema tööks on vastutada söödatootmise eest Tartu Agro kolmes suures loomakasvatusfarmis. Need on Vorbuse ja Rahinge veisefarmid
ning Ilmatsalu seakasvatuskompleks. Söödavajadused on suured ja mehe õlul võib olla Eesti suurim söödatootmisplaan.

Asjalikult kirjeldab Härm silo­tegemise hetkeseisu: esimesest niitest saadi 30% silo vajadusest, aga oleks võinud saada 50%. Ta ütleb, et praegu on kogu Euroopas põudade ja väiksema rohukasvu tõttu saadud tavapärasest vähem silo ja nüüd pingutavad nemadki, et kõigist kolmest niitest soovitud kogust kätte saada.

“Tänavu on rohukasv kehvem kui mullu, nii et silo saab vähem,” kommenteerib agronoom.

Ta rõhutab, et kui rohusilo napib, aitab hädast välja mais. Maisi hakatakse siloks hekseldama alles oktoobris.

Kui Eino Härm 2001. aastal USA põllumajandusega tutvumas käis, jätsid Ameerika farmerite suured maisipõllud talle sügava mulje: “Uskumatu! Ameeriklased kasvatavad maisi aasta­kümneid ühel põllul ja ei mingeid haigusi!”

Nii ongi nüüd juba kümmekond aastat ka Tarto Agro põldudel maisi kasvatatud. Härm kiidab seda kultuuri väga.

Ta kiidab maisi hea energiasöödana. Maisipõldudel saab tema sõnul hästi ära kasutada nii sea- kui veiseläga.

Juba mitmendat aastat on olnud Eesti ilmad tavapärasest kuumemad ning mais sobib siia kliimasse hästi. Tõlvik kasvab intensiivselt otsekui Ameerikas.

Nõutakse oma heinaseemet

Mõni aasta tagasi ehitati Tartu Agrosse Eesti üks moodsamaid heinaseemnekeskusi, mis haldab meie heinaseemneturust 30–40%. Ehkki heinaseemne kasvupind laieneb pidevalt, suureneb nõudlus heinaseemne järele iga aastaga.

“Me ei suuda enam nii palju heinaseemet toota, kui nõutakse,” tunnistab Eino Härm, kelle sõnul on uute farmide ehitusega suurenenud tootjate huvi korraliku silomaterjali järele. Kui vahepeal prooviti välismaiseid heintaimede sorte, siis nüüd on pöördutud tagasi traditsiooniliste kodumaiste heintaimede juurde.

“Eriti nõutakse timutit, aruheina, raiheina ja ristikut,” loetleb agronoom, mida kõige rohkem müüakse. Heinaseemne kasvatamine on Härmi tegevustes oluline, aga kõige suuremat heameelt tunneb kogenud agronoom sellest, et tema ajal on ehitatud loomadele kolm suurt farmi­kompleksi ja et ta on suutnud tuhandetele loomadele nina­esise organiseerida.

Mees, kes on kogu elu pühendanud maaharimisele, ei ole rahul sellega, kui hoolimatult suhtutakse meie maadesse: paljud omanikud lasevad maa lihtsalt võssa kasvada või teevad üksnes tasandus- ja hooldusniidet.

“Maad tuleb väga hoida ja saagi kasvatamisel oskuslikult kasutada, nii suudame oma rahva toitmiseks palju rohkem ära teha kui praegu,” rõhutab Eino Härm.


Olav Kärt, EMÜ professor

Eino Härm väärib igati esiletõstmist juba seetõttu, et on olnud põllumajanduses tegev väga pikka aega. Juba eaka mehena on ta endiselt uuendusmeelne, tahab alati uusi teadmisi omandada. Ta uurib ikka oma valdkonna teemasid, et mis on vigade põhjused ja kuidas saaks asja parandada. Esiletõstmist väärib Eino Härm ka selle poolest, et on endale nii tugeva järglase, agronoomist poja Andrese kasvatanud.

Tartu Agros kasvatatakse ka maisisilo ja iga aastaga näib saagikus paranevat. Kui varem oli probleem, et ehk kümnest aastast ühel õnnestub saada väärtuslikku maissilo, siis nüüd on aasta-aastalt meil olnud väga soojad suved, ka sordid on paremaks läinud. Nii et kui maisile ikka tõlvik otsa kasvab ja sinna teatud protsent tärklist sisse tuleb, siis võib saada väga hea sööda.


KANDIDAAT EINO HÄRM

AS Tartu Agro

- Tähtvere vald, Tartumaa
- Piima ja sealiha tootmine, teraviljakasvatus. Lihatööstus.
- Piimakari 1200, koos noorloomadega ligi 3000. 5000–6000 siga.
- Maad haritakse 3900 ha, enamik renditud riigimaa. Omandis 200 ha.
- Teravili 1900 ha, raps 407 ha, mais 160 ha, rohumaid 900 ha, heinaseeme 150–200 ha.
- Loomasöödaks valmistatakse 16 000 t rohusilo, 4000 t maisisilo. 6000 t söödavilja.
- Moodsad farmikompleksid ja heinaseemnekeskus.
- 164 töötajat.


Konkurss “Aasta põllumees”

- Teraviljakasvatajaid on “Aasta põllumehe” konkursil 11 aasta jooksul osalenud vähem kui piimakarjakasvatajaid. Samas kasvab enamiku konkursi kandidaatide põldudel ka teravili ja raps, nii et taime­kasvatusest ei saa meie konkursil üle ega ümber.

- Aasta põllumehe tiitli on võitnud teraviljakasvatuse eest kõrgete saakide meistrid neljal korral: 2002. aastal pälvis tiitli Jaak Läänemets, 2004 Andres Härm, 2008 Mati Nurm ja 2010 Madis Ajaots.