Utria dessant oli Eesti merejõudude kõige suurem dessantoperatsioon Vabadussõjas.

Dessandi eesmärgiks oli toetada maavägede edasitungi Narva suunas ning vallutada Narva-Jõesuu ja Narva linn. Laevastiku juhatajaks ja dessantoperatsiooni üldjuhiks oli kapten Johan Pitka. Laevastikus oli 9 laeva. Dessantüksused asusid Kunda sadamas laevadele 17. jaanuari varahommikuks.

Eesti dessantüksuste mehi oli kokku kuni 400, sealhulgas 28 poissi Narva Kaitseliidu salgast. Soome vabatahtlike salgas major Martin Ekströmi juhtimisel oli kokku umbes 600 meest. Vastaseks olid 6. kütidiviisi ja 10. kütidiviisi osad, kokku umbes 1000–1500 tääki, paarkümmend raskekuulipildujat ja 4–10 suurtükki (koos soomusrongi omadega), kuid väed olid demoraliseerunud ja andsid end ka vangi.

Kundast asuti liikuma 17. jaanuari varahommikul kell 03.15 Pärast ranniku kindlustamist alustati dessandi maalesaatmist. Esimestena maabusid sõudepaatidel 1. soome vabatahtlike salga 2. ja 4. kompanii osad ning Narva koolipoiste rühm. Punased üritasid püssi- ja kuulipildujatulega maabumist takistada, 2 meest said kergelt haavata. Dessandi maabumine oli vaevaline, sest koha valik ja aeg olid ebaõnnestunud – rand oli kivine ja puhus tugev tuul. Kokku suudeti maale saata umbes 200 meest. Soome vabatahtlike 4. kompanii rühmad tungisid edasi Utria küla suunas. Külas olnud vastase eskadron (umbes 50 mõõka) sunniti Repniku suunas põgenema. Soomlased jälitasid neid, Repniku mõisa lähedal vangistati vastase voor, kust saadi ka korralik sõjasaak (1 raskekuulipilduja, 1 väliköök, 8 mitmesugust vooriveokit) ja 10 vangi. Soomlased jätkasid edasitungi ja hõivasid õhtul kella 18.00 ajal Laagna mõisa. Seejärel asusid nad kaitsele, et oodata ülejäänud kompanii kohalejõudmist. Kompanii peajõud koondusid Utria külla, ühtlasi saabus sinna ka major Ekström koos Narva koolipoistega. Laagna mõisa vallutamisega suudeti läbi lõigata Vaivara ja Narva maantee.