Eesti on väikeste loomaaedade ja -parkide poolest juba üllatavalt kirju. Osa neist pakub näha kodu- või miniloomi, osa loomi, kes Eesti looduses ei ela (nt Lääne-Virumaa piisonifarm).

Levimas on ka loomapargid, kus on nii koduloomi, eksootikat kui ka Eesti metsloomi.

Peale selle on metsloomade koduseid kasvandusi, mida ei reklaamita ja mis pole mõeldud huvilistele näitamiseks.

Tervelt 53 paika

Eesti jahiulukite tehistingimustes pidamiseks tuleb küsida keskkonnaametist luba. Praeguseks on ameti andmeil selliseid lube antud 53.

Kõige rohkem peetakse meil tehistingimustes metssigu (28 luba) ja jahifaasaneid (18). Peale selle on välja antud kolm luba mitme liigi jahiulukite pidamiseks, kaks luba nurmkanade ning üks rebaste-kährikute-mäkrade ja punahirvede pidamiseks.

Kõige rohkem peetakse jahiulukeid tehistingimustes Harju- ja Raplamaal (kummaski 9), viis luba on väljastatud nii Lääne-Viru-, Võru- kui Pärnumaale. Neli luba on välja antud Viljandi- ja Põlvamaale.

Teistes maakondades on üks kuni kolm jahiulukite hoidmise kohta, ning ainuke maakond, kus üldse selliseid lube pole küsitud, on Valgamaa.

Jahiseadus loetleb neli põhjust, mille puhul tohib jahiulukit “loodusest eemaldada”. Majandusliku põhjuse leiab kahest: loomakogu, mis on asutatud ärieesmärgil, ja majanduse eesmärgil asutatud loomafarm.

Nii-öelda ühe loomaliigi farmidest, kus käib jahiulukite kasvatamine, on praegu ilmselt kõige suurejoonelisem Lääne-Virumaal asuv punahirvefarm, kuhu hollandlasest maaomanik on toonud üsna hiljuti Lätist ja Hollandist kokku 35 looma.

Põhieesmärk on liha ja elusloomade müük, lisaks on huvilistel võimalik loomi vaatamas käia.

Loomaaia-tüüpi paikadest, kus on võimalik vaadata põhiliselt Eesti looduse liike, on kõige tuntum Elistvere loomapark, mis on asutatud juba 1997. aastal. Elistverel on kannul jõudsalt arenev, 2005. aastast tegutsev Alaveski loomapark Võrumaal, kus hiljuti valmis näiteks Baltimaade suurim karuaedik.

Just Alaveski loomapargi teabest näeb, et selliste paikade vahel on käimas tihe suhtlus – vastastikku hangitakse või vahetatakse loomi, kusjuures asjaosaline on ka Tallinna loomaaed.

Metsloomad satuvad loomaparkidesse ka sedakaudu, et inimesed on nad loodusest leidnud vigastatuna või hätta jäänuna. Elistvere loomapark on just niisugusest abikodust välja kasvanud.

Pigem loomapark

Metsloomade aias pidamine on kasvav trend terves Euroopas. Kui jahinduse asjameestega sellest rääkida, tuuakse näiteid küll Lätist–Leedust, küll Poolast, Skandinaavia maadest või Saksamaalt.

Rajatud on nii loomaaedasid, farme kui jahipidamiskohti. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht ei usu, et Eestis nn aedikujaht populaarseks muutub.

Sellist aeda on kallis rajada, kuna pind peab olema suhteliselt suur. Samas ei pruugi leida jahimehi, kes aias jahti tahaks pidada.

Jahimees Valdu Reinaas arvab, et Eestis on kõige tõenäolisem metsloomade aias pidamine turistide meelitamiseks.

Näiteks Soomes on tema sõnul hästi käima läinud metsseafarmide pidamine liha saamiseks. “Soomlased müüvad liha restoranidele, kes maksavad selle eest hästi,” rääkis Reinaas. “Ma ei usu, et Eestis oleks võimalik samamoodi teha. Meie restoranidel pole põhjust hakata farmide liha eest rohkem maksma, kui jahimehed neile niigi metssealiha piisavalt pakuvad.”

Aedikujahi korraldamisega hakkavat Reinaasi sõnul silma poolakad, kelle jahiaiad on nii suured, et on võimalik jahimehi ära petta. Kuigi jahimees teab, et kütib piirde sees, on tal parem tunne, kui piirded pole nähtaval.

“Aedik peab olema vähemalt 300 hektari suurune või suurem,” rääkis Reinaas. Näiteks Saksamaal teab ta ka 100hektarist aeda, aga selles peetav jaht on üks osa turismipaketi teenusest, mille hulka käib ka elu luksuslikus lossis.

Eestis võivad metsloomade aedikus pidamist mõjutada siinsed eripärad. Meil on loodus nii liigirikas, et jahimehed ei pruugi jahiaedikute poole vaadatagi.

“Mul on käinud läbi pea ka see, et näiteks Saksamaal pole ju nii palju kiskjaid nagu meil,” ütles Reinaas. “Mis siis saab, kui meie hundid avastavad ulukiaediku kui hea lihtsa toidulaua?”

Läti näide

Lätimaal Valga–Riia maantee lähedal on Ligatne loomapark, mis on hea näide turistide ja aedikutes peetavate metsloomade heast koosolust.

Loomadel on seal nii palju ruumi, et nad saavad end ka mitte näidata.

Ligatne loomad on enamasti just vigastatuna või muud moodi hädas olijana inimeste juurde toodud. Nii on nad inimestega rohkem harjunud kui looduses elajad.

Turistidele on loomapargis välja ehitatud 5,5 kilomeetri pikkune matkarada, mille vaateplatvormid on tihti loomade aiast kõrgemal. Näiteks karude tegevust saab jälgida platvormilt, mis jääb lausa orus oleva aediku kohale.

Seal seistes jääb mulje, et karud vahest sind üldse ei märkagi, aga mulje on petlik – üks all aias askeldav karu jäi näiteks aeg-ajalt mõttesse, ainiti ülespoole vaadates.

Põtrade juures viib matkaraja pikk laudadest sild turisti otse põdraalalt läbi. Kui juhtud sinna loomade söömise ajal, on võimalik põdrapulli turjal karvad kokku lugeda.