“Ei tea, mida tänavune suvi toob, aga mullu püstitasin tõepoolest ühel suvirapsi põllul Eestimaa viimase viie aasta saagirekordi,” muheleb Valjala põllumees Kaido Kirst, kes sai suvirapsi põllult 3,7 t/ha. Tubli tulemus, mis on kaks korda kõrgem suvirapsi keskmisest saagikusest, tõi mehele Maamajanduse viljelusvõistlusel auhinnalise koha ja Saaremaa 2009. aasta põllumehe tiitli.

Nii et tegu on mehega, kes on suutnud Saaremaa kivistelt ja madala mullaviljakusega põldudelt saada igati arvestatavaid saake. Oma igapäevatööga Valjala vallas Nuudi talus tõestab peremees, et viljakasvatusega saab Saaremaal edukalt ära elada.

Harib maid üle valla

“Kuivati on mul Valjalas, talutehnikat hoian venna juures, ise elan Kõriska külas ja põllud on laiali üle valla,” tutvustab laia haardega põllumees. Ta lisab muheledes, et tegelikult elab ta kahe jala vahel ja mõlemasse jalga on 8 kilomeetrit. Nimelt asub Kõriska küla, kus on ka Kirstude talu, Valjala ja Laimjala vahel.

“Kolhoosist pole ma midagi saanud. Kui üks ühistu lõpetas siin kuivatis tegevuse, ostsin selle turuhinnaga ära,” räägib Kirst.

Mees on praegu Valjala vallas üks suurimaid talupidajast maa­harijaid. Jupi kaupa on ta maid kokku ostnud ja külaelanikelt rentinud, nii et kasvatab vilja enam kui 30 eri suurusega maalapil.

Tänavu võrsub Kirstu põldudel rukis, tali- ja suvinisu, kaer, oder, raps ja rüps. “Peale tritiku on mul kõik teraviljad maas,” räägib peremees. Tema põldude keskmine saak on läbi aastate olnud 4 t/ha, rapsi on ta keskmiselt saanud 2,5–2,7 t/ha.

Tegu on väga kogenud viljakasvatajaga, kel kõik põllulapid hoolikalt haritud. Põlde väetab ta arukalt ja tasakaalustatult, eelviljad valib hoolikalt, kogu põllutöö teeb peamiselt üksi, abiks vaid koolipoistest pojad. Masinapark on tal moodne ja võimas, sh viis töökorras traktorit, nii et võiks veel 100 ha maad juurde võtta.

Ent Valjala vallas on kümmekond talupidajat ja lisaks Valjala ühistu, nii et vaba maad pole kusagil ripakil. Isegi sood ja karjamaad on üles haritud.

Kui Kirst Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli lõpetas (endise Mihkel Aitsami nimelise kutsekeskkooli), asus ta 1988. aastal Kingissepa-nimelisse kolhoosi tööle autojuhina. Et Kirstu pere oli Valjala valda sisse rännanud, polnud neil talude tagastamise aegu siit midagi saada. 1993 alustas ta oma maa harimist kolme hektariga.

“Talupidamine algas kortermajast tühja koha pealt,” meenu­tab peremees, kuidas ta tegi esimese külvi ilma väetiseta ja kui vilets oli esimene saak. “Vaeseid aegu on hiljemgi olnud, aga väetiseta pole enam vilja kasvatanud.”

Hakkaja peremees ei jätnud jonni, vaid hakkas teadmisi täiendama seminaridel ning õppepäevadel. Nõu on ta küsinud nii kohalikust taluliidust kui Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduritelt. Õppereisidel tehnika ja põllumajandusega tutvumas on ta käinud nii Saksamaa tehastes kui ka Hollandis, USAs, Taanis ja Rootsis.

Aastaid peeti ka sigu, Kirst kasvatas üle saja sea aastas, loomad tapeti kodus, sealiha müüdi turgudel. Aga kui loomi enam ise kodus tappa ei tohtinud, likvideerisid nad seakasvatuse ära.

Aastatega on Kirst tõusnud üheks kogenumaks teraviljakasvatajaks Saaremaal, omandades selle piirkonna õiged viljavahelduse, mullaharimise ja väetamise oskused. Nii kasvas mullu rekordsaagi toonud suvirapsi põllul eelviljana kaer, põllule laotati enne sügiskündi biogaasitehasest saadud läga, kaerapõhk sai sisse küntud ja soodne mullapind korralikuks saagiks ette valmistatud.

Kogu saagi müüb Kaido Kirst ümberkaudsetele loomakasvatajatele. Suurimad ostjad on seakasvataja Rain Lindmäe, AS Valjala Söödatehas, Kärla POÜ, Kõljala POÜ ja Baltic Agro.

Peres sirgub neli last – kolm poega ja pisitütar, kolmeaastane Karola. Isale on pojad põllutöödel suureks abiks. 17aastane Tanel, 14aastane Karl ja 13aastane Teet oskavad kõik traktoritega ringi käia. Pereema Tiia Lätt töötab Valjala raamatukogu juhatajana.

“Poisid on abiks kõigil töödel, kui vaja, lähevad ka traktori või kombainiga välja,” räägib isa. Ta lisab, et nende peres pole küll nii, et lapsi peab tööle sundima. “Pigem ajavad poisid hommikul mind taga, et lähme ruttu, teeme selle asja ära,” naerab Kirst.

Küll pojad jätkavad

Praeguse Nuudi talukoha Kõriska külas ostis pere 2000. aastal. Nüüd on seal talumaja avara õuega, mida piirab kiviaed.

Töökas peremees on 17 aastat omal jõul kõiki talutöid teinuna poegadele suureks eeskujuks. Selle talu poisid on hakkajad iga töö peale ja isa loodab, et pojad tulevikus talutööga jätkavad. Peremehe sõnul meelitab poisse eriti kaasaegne põllutehnika.

Kas ainuüksi teraviljakasvatusega elab talu ära? “Elab ikka, ehkki viljahinnad on madalad,” ütleb peremees.

Lisaks põllutööle pakub ta aeg-ajalt transporditeenust ja talvel lükkab lahti vallateid. Ta ei vahetaks talupidaja ametit enam kunagi autojuhi töö vastu.

Taluelu üheks eeliseks peabki Kirst seda, et nii saab kogu aeg oma lapsi kasvatada ja suunata. “Kui oleksin kaugsõidu autojuht, näeksin peret vaid paari nädala tagant, aga talus saame kõik koos toimetada.”

Hiljuti käis talupere vanem poeg Tanel Olustvere maamajanduskooli dokumente sisse viimas. Sügisel läheb ta sinna
õppima.

“Loodan, et minu poegadest saavad kord tublid põllumehed,” ütleb Kaido Kirst.


AASTA PÕLLUMEES 2010 KANDIDAAT KAIDO KIRST

Valjala vald, Saaremaa, Nuudi talu

- Maad haritakse 274 ha, sellest omandis 127,4 ha, ülejäänu on rendimaa.

- 14,5 ha metsa.

- Teravilja- ja rapsikasvatus. Keskmine teraviljasaak 4 t/ha,
rapsisaak 2,5–2,7 t/ha, suvirapsi rekordsaak 3,7 t/ha.

- Toodang müüakse kohalikele loomakasvatajatele.

- Kaasaegne põllutehnika.

- Palgatööjõudu ei kasuta.



Kommentaar

PEETER VIIL
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur

Kaido Kirst on tugev iseõppija, kes otsib lahendusi, mitte ei kurda, et ei saa midagi teha. Tal pole põllumajanduslikku haridust, aga oma põldudel kasutab ta oskuslikult kohalikke ressursse. Näiteks toodetakse sealses biojaamas vedelsõnnikust elektrit. Selle nn musta vee, mis üle jääb, kasutab Kaido Kirst oma põldudel väetisena ära.

Nii et tal on integreeritud väetamine, põhiväetise annab mineraalväetistega, aga seesama ollus paneb mulla elus­tiku käima. Haljasväetiseks kasutab Kirst valget mesikat. Mainimisväärne on ka tema suvirapsi rekord 3,73 t/ha, mis ületab tunduvalt mandrimeeste saake.

Kirst on väga täpne tööde tegija, kes oskab küsida nõu õigetelt inimestelt ja saadud teadmisi oma talus rakendada. Ka pojad on tal naksid ja isa kõrval täismehe eest väljas.