Toomas Uusmaa elu käib kohati kui seiklusfilmis. Mehel ei lähe siiani meelest, kuidas ta Sargveres raharöövleid taga ajas, endal püstol käes ja pea päti kurikahoobist verine. Hoiatuslask õhku, ja üks varas oligi käes.

See juhtus aastaid tagasi. Uusmaa tuli toona koos kassapidajaga Paide pangast, kaasas 200 000 krooni Sargvere Põllumajandusühistu töötajate palgaraha. Toonase kontorihoone keldris passisid rahalaadungit vargad. Kassapidaja läks kotiga üles, Uusmaa mõne hetke pärast järele. Nägi, kuidas temast jooksis mööda võõras mees, teine tema järel. Kõik käis välkkiirelt, Uusmaa sai trepil hoobi näkku ja kurikaga pähe, nii et kukkus pikali.

Aga kohe kargas ta, kindla käega jahimees, püsti, tormas auto juurde, haaras revolvri ja jooksis varastele järele.

“Õnneks parandas üks töömees samal ajal majakatust, hõikas sealt, kus suunas vargad tormavad, ja käskis, et jookse kiiremini, neile tuleb auto vastu,” meenutab Uusmaa. Paraku ei läinud auto varastel käima. Nii ta nabiski ühe mehe koos rahaga kinni, teine pääses põgenema.

Töömehest tippjuhiks

Toona päästis Uusmaa firma raha, sama südilt on see mees tänase päevani hoidnud firmat pankrotti langemast. “Kui sul on üks kroon taskus, siis kahte krooni kulutada ei saa,” avaldab firmajuht kavalalt naeratades majandusedu saladuse.

1980. aastal Tihemetsa sovhoostehnikumi tehnik-mehhaanikuna lõpetanuna tuli noormees Järvamaale toonasesse Lenini-nimelisse kolhoosi tööle ega osanud uneski aimata, et vähem kui kümne aasta pärast juhib kogu tootmist. “Olin tavaline tööline – autojuht ja kombainer, kõiki töid sai tehtud,” ütleb ta.

Kui Toomas Uusmaa sõnul “suur Lenin” laiali lagunes, tekkis väiksem Sargvere ühistu, kes hakkas haldama maid ja piimakarja. Algul oli ühistus 150 liiget, praegu on neid vaid 18. Lahkuvate ühistuliikmete osakuid kokku ostes on Uusmaa tänaseks tõusnud ühistu suurimaks osanikuks rohkem kui 50 protsendiga. Juba 1993. aastal valiti ta Sargvere PÜ juhatuse esimeheks.

Ometi ei tulnud tõus tippjuhiks ainuüksi toekama kapitali najal. Uusmaa on suurepäraste juhiomadustega põllumees, töökas ja asjatundlik, oskab otstarbekalt majandada ja inimesi veenda valitud tee õigsuses. Praegu harib põllumajandusühistu üle 2000 ha maad, piimakarja koos noorkarjaga on 1200 looma.

40 töötajaga firma kõrval on Uusmaa ka Paide vallavolikogu maakomisjoni esimees ja kõva jahimehena juhib Koigi jahtkonda. “Jahimees olen olnud juba 20 aastat, olen karuga tõtt vahtinud ja kõiki loomi küttinud – karu, põtra, ilvest,” ütleb firmajuht, endal töökabinet trofeesid täis.

Piima vedas Sargvere PÜ aastaid Tallinna piimatööstusse koos Mäo põllumajandusühistu ja TAC-Ettevõtetega. “Meil oli kolmik moodustatud, aga Tallinna piimatööstuses ei saanud enam piimahinnas kokkuleppele. Siis lõpetasime lepingu ja nüüd müüme piima läbi tulundusühistu Laeva Piim,” räägib Uusmaa.

Piimaraha kohe kätte

“Kui tööstused teevad ühist hinnapoliitikat ja suruvad hinda alla, siis peame viima piima sinna, kust saame sellist raha, et ellu jääda,” rõhutab Uusmaa. Ta lisab, et Laeva Piim on hea koostööpartner ning maksab iga kahe nädala tagant piimaraha korralikult välja.

Uusmaa kiidab Laeva Piima tegevjuhti Mati Mölderit, kes koos piimaühistu juhatusega vaatab, kuhu on piima kõige kasulikum müüa ja kust raha õigeaegaselt laekub. Laeva Piim TÜ veab osa piima ka Leetu, see on tekitanud Eestis piimadefitsiidi, nii et seetõttu on pidanud kohalikud tööstused piimahinda tõstma.

Nii teravilja kui rapsi söödetakse Sargvere PÜs madalate hindade tõttu loomadele. “Rapsikoogi hind on nii kõrge, et ei jaksa enam osta, ehkki nüüd saavad loomad proteiini vähem. Ma pigem kaotan piimatoodangus, kui hakkan kallilt lisasööta ostma.”

Loomadele valmistatakse muljutud teravilja umbes 900 tonni, lisaks kõrrelisega vilisesilo ja umbes 7000 tonni rohusilo.

Targu talitades saab ettevõtet paremini toimivana hoida kui tipptulemusi taga ajades, arvab Uusmaa. Sargveres lüpsavad lehmad keskmiselt 7000 kg aastas, samuti on põldudel vähendatud väetiste kasutamist.

Ka nüüd arutab peremees, et ehkki Sargvere põllumajandusühistu tegutseb kasumlikult, on mõistlikum tulevikku investeerida kui raha dividendidena osanike vahel laiali jagada. Ta on ka seda meelt, et pole mõtet uusi lautu ehitada, pigem tuleb kõik olemasolevad renoveerida, sest lautadel on korralik vundament, hoonekarp ja seinad olemas.

2005. aastal renoveeriti põhjalikult Sargvere suurfarm, mis oli ehitatud 1974. aastal. Sellest on saanud kaasaegne vabapidamislaut. Kõrvale on kerkinud uus ehitis, kus asuvad lüpsiplats ja töötajate olmeruumid. 300 loomale kaasajastatud suurfarm läks maksma vaid 15 miljonit, mis on väga soodne tulemus.

2008. aastal rekonstrueeriti 700 loomakohaga noorkarjalaut. Nüüd plaanib firmajuht ette võtta Suurpalu lauda uuendamise – see on 1960. aastatel ehitatud kivihoone, kus vahepeal uued põrandad valatud ja katuseid vahetatud. Farmi renoveerimine 300pealisele karjale läheb maksma 20 miljonit krooni, laut peaks valmis saama 2011. aastal.

Selle lauda plaanib Sargvere PÜ valmis ehitada suuresti omal jõul, osa raha loodetakse saada ka PRIA investeeringutoetusest. Nii on Uusmaa sihiks võtnud laiendada lähitulevikus piimakarja 600 loomani.

Muret teeb firmajuhile, et ametikoolides jagatakse nii vähe teadmisi põllumajandusest. Varsti noored ei teagi, kuidas maal majandada. Kahe poja – Andrease ja Sanderi isa loodab, et noorem poeg Sander läheb maaülikooli põllumajandust õppima, siis kestaks firmas järjepidevus.

Mehel teeb meele mõruks see, et nad majandavad nitraaditundlikul alal, kus on maaharimisel piirangud peal, samas ei ole neid alasid arvestatud ebasoodsamate piirkondade alla. “Mingeid ebasoodsamate piirkondade toetusi me nitraaditundlikul alal ei saa, ometi võiks seal olla omad soodustused,” kritiseerib Uusmaa.


Enn Reismann, Järvamaa Tootjate Ühenduse tegevesimees

Sargvere PÜ juhataja Toomas Uusmaa suutis väga raske 2009. aasta lõpetada üsna edukalt. Vaatamata madalatele piimahindadele, tuli ta oma firmaga hästi toime. Toomas Uusmaa on Järvamaal juba aastaid olnud tubli tegija.

Väga kõrget piimatoodangut pole tema kari andnud, praegu on karja keskmine väljalüps umbes 7000 kg piima lehma kohta aastas, aga Uusmaa on suutnud sellise näitajaga edukalt majandada. Liiga kõrge piimatoodang – üle 10 000 kg lehma kohta – mõjub loomadele kahjulikult ja kaua lehmad niimoodi vastu ei pea. Uusmaa oskab väga tasukaalukalt majandada ja ka keskmiste tulemuste juures edukas olla.


Kandidaat Toomas Uusmaa

Sargvere Põllumajandusühistu

- Paide vald, Järvamaa

- Piimakari 500, noorkari 700, piima aastatoodang 7000 kg lehma kohta.

- Maad harib 2054 ha, sellest omandis ligi 900. Teravili 748 ha, raps 156 ha, ülejäänu rohumaa. Keskmine saagikus 3 t/ha.

- 40 töötajat.

- Kaasaegne renoveeritud laudakompleks: 300kohaline lüpsilaut, 700kohaline noorloomalaut.


Konkurss Aasta põllumees

Järvamaale tuli elutööpreemia

- “Aasta põllumehe” konkursiga oleme püüdnud ka Järvamaa edukamate põllumeeste-naiste töid ja tegemisi Maalehe veergudel jäädvustada. Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursile on 10 aasta jooksul jõudnud järgmised põllumehed: Peeter Kibe OÜst Estonia, kes pälvis “Aasta põllumehe” konkursi elutööpreemia 2001. aastal.

- Konkursi nominendid on olnud Rita Sardis (AS Veskimäe), Alar Ainumäe ja Leonid Linkov (Aravete Agro OÜ), Olev Aavik (TAC-Ettevõtted AS). Tänavu esindab Järvamaa maaettevõtjaid Toomas Uusmaa Sargvere Põllumajandusühistust.