“Me teame, et võlg on võõra oma ja see tuleb tagasi maksta,” kinnitavad kõik põllumehed. See põhimõte, mida Oskar Lutsu “Suves” ütles vana Toots oma pojale — et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua –, pole maainimeste hulgast kuhugi kadunud.

Aga kui toodanguhinnad on madalad ja raha sisse ei tule, peab põllumees tegema valikuid, kellele, mis aja jooksul ja kui palju maksta. Sest majandusseis on paraku selline, et kõigile õigeks ajaks tasuda ei saa.

Sellepärast elavadki maainimesed päev korraga. Niipea kui piima-, liha- või teraviljaostjad neile raha ära kannavad, istuvad põllumehed arvuti taha ja kannavad selle edasi: töölistele palkade maksmiseks, mootorikütte eest tasumiseks, jõusööda väljamaksmiseks, elektrimaksuks, riigimakseteks… Raha pannakse sinna, kus mure probleem teravam ja auk kõige sügavam.

Probleemi teravaimat kohta teab kõige paremini põllumees ise. Igati loomulik ja inimlik, et jõulude eel valib ta rahasaajateks töölised.

Või kui küttetsistern on tühi, aga traktorid peavad iga päev loomadele sööta vedama ja koolibussile teid lumest lahti ajama, valib ta küttefirma.

Elu toimimise nimel maal on need valikud riigimaksetest vajalikumad ja nii riigimakseid edasi lükatigi. Mitte sellepärast, et põllumehed oleksid rumalad majandajad, maksudest kõrvalehiilijad või lihtsalt kaabakad.

Toetustest ilma jäänutel ongi kõige rohkem südamel mitte see, et maksud sisse nõuti, vaid see, et seda tehti ühepoolselt ja aru pidamata. Ning see, et maaharijate mõtlemis- ja majandamisvõimet ei usaldatud.

“Kas see on kuritegu, et töölistele palka maksin ja lehmadele süüa andsin?” küsib tänases Maalehes Pajusi ABF juht Lembit Paal, üks neist, kelle toetused ära võeti.

Põllumajandusettevõtjad on maal ühed suuremad tööandjad. Tänu sellele, et nad kõigi raskuste kiuste oma ettevõtteid toimimas püüavad hoida, on tööpuudus väiksem kui olla võiks. Iga toimiv ettevõte ja tööd omav tööline on ju riigile potentsiaalne maksumaksja. Iga töötu või pankrotti aetud ettevõte aga potentsiaalne kuluallikas.

Põllumehed ei palugi riigilt maksude kustutamist, vaid hoolimist. Et leitaks võimalus maksukroonide laekumisega veidi oodata, sest toetused tulevad ja piimahind tõuseb. Et võlgade katteks ei võetaks kõiki toetusi, vaid ainult osa, sest siis saab teise osa abil edasi majandada.

Et arvestataks dokumentide vormistamise reaalseid tähtaegu, kui maksude ajatamiseks läheb lisatagatisi vaja.

Et põllumeestesse ei suhtutaks kui kurjategijatesse, vaid et neid usaldataks.