“Näe, alles eelmisel nädalal toodi mu õuele uhiuus Valtra traktor, maksin omast taskust üle miljoni krooni ning kui nüüd saan PRIA käest 45% investeeringutoetust tagasi, võin aasta lõpuni muretult ära elada,” muheleb vitaalne Punda talu peremees Uno Teemägi, kes pole elu sees ühtegi laenu ega liisingut võtnud.

“Kõik ostan enda teenitud raha eest,” räägib Teemägi. Sel aastal soetati ka kuivati ja kaarutaja TÜ-le Hargla Seemneühistu, kus Teemägi on põhiomanik. Tegelikult juhib Teemägi korraga kahte ettevõtmist – Punda talu ja seemneühistut.

Uskumatu, aga tõsi – juulis 79aastaseks saanud mees on kõige ettevõtlikum ja edumeelsem põllumees Taheva vallas. Näiteks soetas ta hiljuti otsekülviku, et teraviljakasvatust veelgi ökonoomsemaks muuta.

Arstirohtude peale pole eakas ettevõtja oma sõnul sentigi kulutanud. Öösiti magab hästi, ärkab vara, tegutseb tasa ja targu ning vahel käib trenni mõttes kanuuga sõitmas.

Kuidas ta kõike nii kõrges vanuses suudab? “Ise magad, põld kasvab,” muheleb Teemägi kavalalt.

Punda talu kanuumatkad

Taheva vald on üks Eestimaa lõunapoolseimaid, mis lõunast ja läänest käib vastu Lätimaa piiri. Valda läbib nii Mustjõgi kui suursugune Koiva jõgi, mis voolab Eesti–Läti piiril ning on oma uhkete tammesalude, 150aastaste lausmännikute ja puisniitudega valgamaalaste meelispuhkekohti. Just Koiva jõe ääres filmiti omal ajal Eesti kultusfilmi “Viimne reliikvia” loodus-
stseene, kus massistseenides osalesid ka valgamaalased.

Nutika mehena on Uno Teemägi osanud piirkonna võlu rakendada oma ärivankri ette. Punda talu korraldab kanuumatku nii Mustjõel kui Koiva jõel Siguldani välja. Odavama hinna tõttu on taluõu alatasa kanuuhuvilisi täis.

“Meil on 28 kanuud ja nendega sõidetakse kuni oktoobri lõpuni. Siin on käinud nii mordvalased, norralased kui soomlased. Suurimad grupid on 150-liikmelised – kõik tahavad ürgloodust näha. Mullu käisid Belgia skaudid kaks päeva oma seljakottidega metsas ringi, tänavu tulid kanadalased pärast laulupäeva kanuumatkale.”

Kui küsida, mis keeles Teemägi rahvusvaheliste turistidega suhtleb, hakkab huumorisoonega mees naerma, et ikka käte-jalgadega. Siis tõsineb ja lisab, et välismaalastega suhtlemisel on tal abiks pojatütar Kati, kes on Rootsis koolis käinud ning oskab mitut keelt, appi tuleb ka teine pojatütar Kertu.

“Paadisõit on mulle rohkem hobi, lihtsalt meeldib sõita. Olin omal ajal päris sportlik, tegin isegi kuus Tartu maratoni läbi. Aga põhitegevuseks pean siiski teraviljakasvatust.”

“See on ämma talu, ämm pärandas selle mulle,” räägib peremees Punda talu õuel. Teemägi ise on Urvastes sündinud-kasvanud, pärast Antsla tehnikumi lõpetamist suunati ta Taheva kanti agronoomiks.

Aastail 1969–1975 oli Teemägi Hargla kolhoosi esimees, siis liideti kolhoos Taheva sovhoosiga ning mehest sai Taheva sovhoosi Hargla osakonna juhataja kuni pensionile jäämiseni 1990. aastal. Nii kui pensionile jäi, hakkas kohe talu pidama.

Algul oli Punda talul vaid 16 ha maad. Teemägi hakkas kasvatama kartuleid ja köögivilja ning käis Pihkva turul kurke, tomateid, kartuleid müümas. Siis hakkas maad laiendama. “Ostsin järjest juurde neid maid, mis vabaks jäid,” räägib peremees.

Kuna talude rajamise aegu ei suutnud iga talumees kõiki masinaid osta, rajati Teemägi eestvedamisel Hargla seemneühistu, kus parimatel aegadel oli 25 liiget ning masinad ühised. Prooviti kõike – küll kartuli- ja linakasvatust, vahepeal pidas Teemägi ka kümmet lehma, aga kõik läks aia taha. “Lõpuks jäin ikkagi teravilja peale ning ka seemneühistu ostsin oma perele välja.”

Sel sügisel on peremees pannud mitu töömeest põldudele vilja koristama, poeg Kaido töötab kuivatis, pojatütar Kati teeb raamatupidamist. Nädalavahetusel tuleb Punda tallu appi ka tütar Kaja. Nüüd, kus abikaasa Luule on surnud, aitavadki Unot tema ettevõtmistes eelkõige poeg ja tütar koos oma lastega.

Ei müü vilja liiga madala hinnaga

“Mina saagi peale nii väga ei pressi, kui saan hektari kohta kolm tonni nisu, siis aitab mulle küll,” räägib Teemägi. Vilja hinda peab ta madalaks – nisukilo on kuskil 1 kroon 20 senti, aga selle hinnaga ta ei müü.

“Loodan põllumeeste ühistu Kevili peale, et saame vilja kõrgema hinnaga välismaale eksportida,” räägib põllumees.

2001. aastal pälvis Uno Teemägi presidendilt riikliku autasuna Valgetähe medali, mis on sellele väärikale tegevpõllumehele üks paljudest tunnustustest.


Jaan Bachmann, Valgamaa põllumeeste liidu ja nõuandekeskuse juhataja

Uno Teemägi on haruldane mees, sest suudab oma vanuse kohta harida nii palju maad, pidada kahte ettevõtet – talu ja ühistut – ning peale selle tegelda kanuu-spordi ja -matkadega.

Ettevõtjana on Teemägi saanud hakkama laenudeta ja see on omaette kunst. Tihtipeale on vanad tuusad konservatiivsed, aga Teemägi on väga ettevõtlik ning aldis vastu võtma kõike uut. Samas kaalub ta uuendusi väga tõsiselt ja alles siis läheb asjaga kaasa. Ka see on hea omadus. Põlde harib ta mitut moodi: kasutab nii otsekülvi kui ka klassikalist põlluharimist künni ja kultiveerimisega. Olen aidanud tal dokumente, taotlusi vormistada, oleme arutanud ka ärisuundade üle, aga ega väga õpetada nii suurte kogemustega põllumeest saagi.

Taheva vallas teist nii ettevõtlikku põllumeest kui Teemägi ei ole.


TÜ Hargla Seemneühistu ja Punda talu

- Punda talu omandis on 238 ha maad, TÜ Hargla seemneühistul 351 ha rendimaad.

- Teravilja- ja rapsikasvatus. 400 ha-l kasvavad nisu ja oder saagikusega 3 t/ha, 100 ha-l raps, ülejäänud on rohumaa.

- Annab tööd 4 inimesele, hooajatöödel kuni 10 inimesele.

- Kaasaegne põllutehnika ja viljakuivati.

- Korraldab kanuumatku Koiva ja Mustjõel.