"Headel aegadel kasvatasime kuni 500 hektaril teravilja ja rapsi. Nüüd jäävad kõik Soone farmi maad rohumaaks, sest praegustes oludes on viljakasvatus liiga riskantne ettevõtmine," teatab OÜ Soone Farm juhataja Andres Tamm ning lisab, et see on nende suunamuutus majanduslanguses.

"Kusagilt peab ju kokku hoidma, töötajate palkade kallale ma minna ei taha."

Tamm, kes on kokku ostnud 1000 ha maid nii Nõo kui Konguta vallas, vaatab tänavu pigem murelikult oma maid ja valdusi. Sest piima hinna ränk kukkumine tiksutab tootmisse iga päev kahjumit.

"Alustasin aastaid tagasi 60 lehmaga. Siis käisin mitu korda Ameerikas, kus nägin, kuidas 100pealiste piimakarjadega USA farmerid massiliselt oma tootmist lõpetasid. Sain selgeks, et meie tee on karja kiiresti suurendada," räägib OÜ Soone Farm juhataja Andres Tamm.

Nii ongi ta juba kümmekond aastat kasutanud iga võimalust, et maid kokku osta ja karja suurendada. Nüüd on Tamm Tartumaa üks suuremaid põllumajandustootjaid.  

"Läksin aga jälle panka, võtsin laenu ning laiendasin tootmist," tunnistab Tamm. Seega on ka laenukoormus nii suure tootmise juures märkimisväärne.

Soone talu kõrvale ostis ta ühe lauda koos loomadega juurde 2000., teise 2001. aastal. Kõik mõttega, et ehitada tulevikus korralik suurfarm. 2007. aastal valmiski moodne vabapidamislaut 424 loomakoha ja DeLavali 2x12 paralleellüpsiplatsiga. See on Soone talu süda. Praegu elab laudas Tamme 300pealine piimakari aastalüpsiga 10 600 kg lehma kohta.

Lehmad lüpsavad ligi 11 000 aastas

"See pole veel mingi näitaja, parema söötmise ja karjaaretusega võib vabalt tonni piima lehma kohta juurde saada," räägib Tamm. "11 000kilone aastalüps pole sugugi võimatu."

Tamm sõnastab kõrge piimaanni põhjuse lühidalt: loomade eluolu ja tervis uues hoones on märgatavalt parem, on vaba liikumine ning söödale ligipääs. Peale selle täpselt kalkuleeritud söödaratsioonid ja professor Olav Kärdi asjatundlikud nõuanded.

"Andres Tamm on üks arukamaid põllumehi, väga tasakaalukas, kes ajab sihikindlalt oma asja. Tegin talle paar aastat tagasi söödaratsioonid ning andsin söötmisprogrammi. Nüüd on mees ise väga jõuliselt edasi liikunud," ütleb maaülikooli professor Olav Kärt.

Tamm ei laida ka robotlüpsi. Aga lüpsirobot nõuab tema sõnul väga sujuvat koostööd hooldajate ja farmi vahel, samuti osa karja väljavahetamist, sest kõik loomad selliseks lüpsiks ei sobi.

"Kui on nii kohusetundlikud ja hoolsad töötajad nagu meie farmis, siis ma praegu robotile ei mõtleks," ütleb Tamm. Kuna uus laut maksis niigi üle 20 miljoni krooni, ei lubakski ränk laenukoormus tal lähiajal uut tehnoloogiat soetada.   

Piima hind on 3.20 ning Soone Farm on sellega majandusraskustes. Leevendust käibevahendite nappusele peaks tooma see, et tänavu lubatakse toetused varem välja maksta - juba mai lõpus. "Kui piima hind veidigi kerkiks, veaksid tootjad ennast välja. Aga praegu, kus turg on veel odavamat piima täis, tööstused lihtsalt kombivad, millal meie kannatus lõplikult katkeb."

Kõige suurem loomasõber on pesamuna Elsa

Kaks varem soetatud farmi Soone talu maadel seisavad praegu tühjana. "Aga mul on kaks poega, küll nemad juba midagi välja mõtlevad," naerab peremees Andres. Sest see mees kalkuleerib kõike perspektiivitundega, nii maade ostu kui ka põllumajandusettevõtte arengut.

Vanem poeg Madis (23) õpib tehnikakõrgkooli kaugõppes masinaehitust, noorem poeg Tõnis (21) lõpetas Olustvere Maamajanduskooli põllumajanduse erialal.

Mõlemad pojad on isal farmis abiks. "Kõige suurem loomasõber on meie pesamuna, 11aastane Elsa," naerab isa, sest tütar on laudas igapäevane külaline ja ka abiline, kui vaja.

Abikaasa Esta on Tartu maavanem. Peremehe sõnul ta praegu  märgatavalt farmimajanduses kaasa aidata ei saa. "Estaga on hea koos arutada, kuidas edasi liikuda," rõhutab peremees. "Praeguses raskes majandusseisus on õige tee valik väga oluline, et mitte päris pankrotti minna."

Mahetootmisele üleminekut tuleks toetada

"Meid võib mõnes mõttes juba mahetootjaks nimetada, sest väetisi me sel aastal enam ei kasuta. See läheb liiga kalliks," räägib Tamm. "Ökoloogiline lähenemine on tänavu kõige mõistlikum." Põldudele laotavad nad vaid oma lauda läga ja panustavad veel ideaalkvaliteediga silole.

Ehkki majandamine muutub mahedamaks, võib Tamm mahetoetustest siiski suu puhtaks pühkida, sest nende saamiseks peaks kogu loomasööt olema mahe.

Tema väetiseta kasvatatud rohusööt seda ka oleks, ent kõrgetoodangulisele karjale peab andma veel jõusööta ja vilja. Seda tuleb juurde osta. Turul pole mahedat jõusööta, jahu ja lisasöötasid piisavalt ning selle hind on märkimisväärselt kõrgem.

OÜ Soone Farmi peremees nendib: kui suurtootjad alustavad üleminekut mahetootmisele, kaotavad nad madalama toodangu tõttu rohkem, kui mahetoetus kompenseeriks. Nende jaoks, kes liiguvad mahetootmise suunas, võiks olla mingi üleminekutoetus. Praegune mahetoetus seab tootjale rängad nõuded. Nii ei vea majanduslikult välja.

Andres Tamme meelest on mahetoetused suunatud pigem väiketalunikele. "Kui ühiskonnal on huvi haarata mahetootmisse ka suurtootjatest piimakarjakasvatajad, kel põldude väetamiseks orgaaniline aine läga omast käest, võiks seda huvi paindlikumate mahetoetustega välja näidata," ütleb Andres Tamm.

Soone Farm

Tartumaa, Nõo vald.
Piimakarjakasvatus, 300 lüpsilehma, 300pealine noorkari. Piimakarja aastalüps 10 600 kg. Tõuloomade müük.
Harib 1300 ha maad, sellest omandis 1000 ha.
Annab tööd 11 inimesele.
2007. aastal ehitati vabapidamislaut 424 loomakohaga.
Investeeringutoetustega soetati John Deere’i kombain ja traktorid, New Hollandi traktorid ning silomasinad.