Kuna kiiruse ületamine on jätkuvalt raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste kõige levinum põhjus, on liiklusseaduse muudatuses karmistatud just karistusi lubatud sõidukiiruse ületamise eest, teatas politseiamet oma pressiteates.

Seega võib sõidukiiruse ületamisel kuni 20 km/h karistada senise kümne trahviühiku ehk 600 krooni asemel 30 trahviühiku ehk 1800 krooni suuruse trahviga. Sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 6000 krooni (enne kuni 3000 krooni) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni (enne samuti kuni 12 000 krooni) või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ühe aastani (enne kuni kuue kuuni). Endiselt võib aga kohaldada nii rahatrahvi kui ka aresti korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

Kui autojuht on tekitanud liiklusohtliku olukorra, sätestab seaduse muudatus senisest rangema karistuse. Liiklusohtlik olukord on hoolimatu möödasõit, foori keelava tule ajal ristmikule või ülekäigurajale sõitmine, samuti reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine.

Eraldi kehtestab seadus turvavööta sõitmisel kuni 3000 krooni suuruse trahvi. Turvavöö korduva kinnitamata jätmise eest karistatakse kuni 6000 krooni suuruse trahviga.

Erinevalt varasemast võib juhtimisõiguse ära võtta ühe aasta asemel kuni kaheks aastaks, kui eiratakse sõiduki peatamise märguannet või põgenetakse liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Oluline on, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja teaks hästi inimest, kellele ta on andnud oma sõiduki kasutada. Andmeid sõiduki kasutaja kohta tuleb säilitada kolme kuu jooksul. See nõue aitab paremini tuvastada liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kasutajat ja omanik ei saa enam väita, et ta ei mäleta, kellele ta sõiduki sel päeval ja tunnil volitas.

Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna ülemkomissari Margus Kotteri sõnul annavad liiklusseaduse muudatused politseile karistuse määramisel suurema valikuvõimaluse. „Enam ei pea politsei piirduma rahatrahvi tegemisega, vaid võib kohe võtta ära juhtimisõiguse. See tähendab, et saame olla rangemad," ütles Kotter.

1. aprillil 2009 jõustub liiklusseaduse muudatus, millega nähakse ette vastutus mootorsõiduki kasutaja andmete mitteesitamise eest. 1. juulil 2009 jõustuvad seadusemuudatused, mis puudutavad joobes juhtimist ning sätestatakse tõendusliku alkomeetri kasutamine. Kiiruskaamerad seatakse üles tuleva aasta teises pooles.

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse sätted, mis on avaldatud 17. detsembril 2008 Riigi Teatajas (RTI, 54, 304) jõustuvad erinevatel aegadel. Selle aasta 27. detsembril jõustuvad liiklusseaduse, väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku muudatused.